B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! A (kargab püsti ja hüüab): Appi, appi, sügis tuleb! B ja C (kargavad samuti püsti) Kust, kust? A (näitab käega põhjasuunas): Sealt! (tõstab elutargalt sõrme püsti): Mina ehitan endale maja! B: Mina ehitan endale ka maja! C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja)
kuigi vettpidavad pole. Öeldakse küll, et targaks saab vaid elukooli läbides, kuid arvan, et üks osa sellest on ka õppeasutustest saadavate teadmiste omandamine. Nagu on öelnud Karl Kraus: ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad." Minu eesmärgiks on kuuluda nende viimaste sekka. Olles gümnaasiumi noorimate õpilaste seas, mõtlevad üsna vähesed sellele, millega nad tulevikus tegeleda tahavad enamik vangutavad küsimuse peale kahtlevalt pead, on ju tähtsa otsuse langetamiseni veel pea kaks ja pool aastat aega. Peaaegu mitte keegi ei taha end veel vaevata tuleviku planeerimisega. Seda on näha ka tulemustest, mis tihtipeale kuigi hiilgavad pole. Ka mina ei pea õigeks, et inimene juba noores eas kõik oma otsused langetab, siis on pigem aeg, kus vaated ning arusaamad kujunema hakkavad ning kanda kinnitavad. Ometi peaks igaühel olema
Sealt käis läbi sadu inimesi, kellest enamus olid võõrad. Kaineid päevi oli tema elus väga vähe. Isegi vanad tegijad imestasid kui vaatasid millise hooga Mihkel enda elu hävitab ja olid tema pärast väga mures. Tema joomingu tsükkel kestis neli aastat. See lõppes ühe meeletu peoga tema enda kodus. Kui pidu oli läbi saanud ja rahvas oli laiali läinud püüdis ta magama heita, kuid ei suutnud seda ta nägi viirastusi nagu oleks terve tuba pensionääre täis, kes vangutavad pettunult pead. Tal hakkas juba mõistus ära kaduma. Sel hetkel sai ta aru, et asi peab lõppema. Sellest ajast peale on Mihkel täis karsklane. Alates 1990. Aasta 2. Augustis pole Mihkel Raud joonud tilkagi alkoholi. Mihkel Raud korralikuna. Mihkel on sellest ajast saati oma eluga väga hästi hakkama saanud. Ta on olnud saate juht väga mitmetes saadetes, nagu nt 7 vaprat ja Värske Ekspress, kus ta on tänaseni. Ta on silmapaistnud ka kui väga hea ajakirjanik
Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja, sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.
Algas ettevalmistus, mis meenutab internetis surfamist, sest iga lingi tagant koidab uus pisike maailm. Hillar ehitas koos poja Taneliga (25) jahti "Martha", millest pidi saama tema ja Kati unistuse kanderakett. Peale füüsilise ja psüühilise ettevalmistuse tähendab nii raskele reisile minek ka näiteks seda, et kaasas on lahased, tuimestussüstid ja hambatohtri tööriistad, sest kui midagi juhtub ja järgmise sadamani on tuhandeid miile, tuleb ennast ise aidata. Ja kas juhtus? Merehundid vangutavad päid. Ainult Kati hakkas tagasituleku eel meeletult kartma: lubas igas sadamas lennuki peale istuda ja koju sõita. "Hirm halvas igasuguse mõtlemise," tunnistab ta siiralt. "Iga uue etapi eel tekkis seletamatu kartus, et ma ei saa sellega hakkama, ja siis pidi Hillar mind veenma ja rahustama. Nüüd, kui reis on seljataga, olen ikka hästi uhke, et ma lõplikult põnnama ei löönud ja koduni välja purjetasin." Kui oleks Hillari teha, soovitaks ta kõigile 40.- 50
,,Tahad, et vabandan või?" puurib Liisa J oma külma pilguga ,,Sa lihtsalt hoiad ennast tagasi ega võta inimesi sellisena, nagu nad on, vaid surud nad mingisugustesse raamidesse. Su maailm on nii suletud." Liisale see ei meeldi ja ütelb, et J ei ole see kes tuleb temale kohta kätte näitama. J leiab, et see ei ole ka Liisu töö siin klassis kõigile tema koht kätte näidata. Tüli paisub inetuks, aga silmanurgast näeb J et Bianka ja Eva tema toetuseks pead vangutavad. J on vihane, miks peab kool olema selline sotsiaalse tõestamise lahinguväli, kus kehtib tugevama õigus? Miks ei saaks rahulikult võtta ja igaüks elada nii, nagu tahab ja olla, kes tahab? Biankal on hea meel, et J nüüd Liisale vastu hakkab, ega passi, pea norus, nagu klassi ülejäänud heidikud. Bianka pakub, et J võiks ka kaasa tulla kui talle reedel tulevad külalised Rootsist ja nad linna peale lähevad. J valetab, et tal on üks sünnipäev, kuigi ta ei ole kaks
annaabi.ee 
