a. Oranienburgi laagrist (Berliini lähistel) . Enne ,,glasnosti" perioodi oli nendele dokumentidele juurdepääs (vene allikatele tuginedes) ainult juutidest uurijatele , põhjusel , mis varsti ilmseks saavad . TÄIELIK ARUANNE . Need dokumendid , mille täielikkust ja audentsust ei pane keegi kahtluse alla , väidavad , et üldine , kogu inimeste arv , mis hukkus kogu saksa kontsentratsioonilaagrite vangistatute süsteemis , tema loomisest 1935a. ja lõpuni 1944a. lõpp-1945a. algus , oli 403.713 . Kordan:üldine arv 403.713 inimest kõigist rassidest ja usutunnistustest , olid ametlikult registreeritud kui surnud (kõigil põhjustel : tüüfus , vanadus , punataud , hukkamised , liitlasvägede pommitamised , nälg , mille põhjustas liitlasvägede pealetung ja saksa varustuskanalite läbi lõikamine ) KOGU saksa kontsentratsioonilaagrite süsteemis 10 aasta jooksul KOKKU . Neist 403.713 inimesest 73
Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arreteeritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris
Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute kogu- arv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arretee- ritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Pärast Eesti ametlikku liitmist NSVLiga arreteeriti inimesi 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta sügiseni sarnaselt mujal NSVLis kehtinud korraga. ENSV Siseasjade Rahvako- missariaat (NKVD) asutati 29. augustil 1940. aastal vastavalt NSVLi Siseasjade Rahvako- missariaadi kirjalikule korraldusele nr. 001067. 1941
Paralleelselt Siberi katsetustega tehti isolatsioonikatseid ka Moskvas. Kõige tähtsam neist sai alguse 5. Märtsil 1967, kui kolm meest suleti 12 ruutmeetrisesse teraskonteinerisse, mis pidi matkima kosmosekapslit, mis oli planeeritus 1971 aasta väljelennuks. Katse polnud juhi German Manovtsevi ja tema kaaslaste jaoks kindlasti meeldiv. Näiteks võisid väljaspool olevad teadlased tulla selle peale, et keerasid soojuse põhja ja hapniku peaaegu kinni, et testida, kuidas see mõjutab vangistatute suutlikkust asju mäletada ja koostööd teha. Ka vedelikust oli nii suur puudus, et katseisikud jõid salaja tualetitsisternidest vett. Samuti ei võetud arvssse ,et ühel kolmest meestest oli kodus rase naine, kes ei teadnud, millal mees koju tuleb. Kogu katse tagamõte oli välja selgitada, kuidas inimene reageerib äärmuslikus stressisituatsioonis, millest pääseda pole võimalik ja ka väljastpoolt pole abi saada. Venelaste
Punaarmee katsed Sinimägedes läbi murda tõrjuti väga ohvriterohke võitluse tulemusena. Punaarmee edu Lätis ja Leedus ähvardas Eestisse jäänud vägesid sissepiiramisega ning 16. septembril nõustus Hitler Mandri-Eesti mahajätmisega. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku. Täielikult purustati Narva, suuri purustusi oli Tartus, Mustvees ja Tallinnas, viimases eeskätt 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa asutuste rakendatud põletatud maa taktika ei saavutanud elanikkonna vastutegevuse tõttu oma eesmärke. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit
1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igas eelarveaastaks lasteasutuse majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. 5. Meessoost kinnipeetav K toimetati Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Koos temaga saadeti samas sõidukis Tartu Vanglasse ka teisi nii nais- kui meessoost kinnipeetavaid ja vahistatuid. Et sõidukis puudusid tehnilised võimalused vangistatute eraldi hoidmiseks, paigaldas saatemeeskonna ülem K-le sõidu ajaks käerauad, nii et neli ja pool tundi kestnud sõidu ajal olid K käed pidevalt selja taga. K ei käitunud enne sõitu ega sõidu ajal agressiivselt. Samuti puudusid vanglal andmed selle kohta, et K oleks põgenemiskalduvustega, ohtlik teistele või iseendale või kavatseks toime panna õigusrikkumise. K on seisukohal, et tema suhtes kohaldati ohjeldusmeedet ebaseaduslikult. Käerauade
vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Vähem kui aastaga arreteeriti üle 10 000 inimese. Filterlaagritesse paigutatud eesti sõjavangidest saadeti osa edasi Punaarmee üksustesse, osa vangilaagrisse, osa vabastati. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Vastupanuliikumise mahasurumine ei õnnestunud enne 1950. aastate algust. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku (osa vangistatuid, küüditatuid, mobiliseerituid, sundevakueerituid ja Eestist põgenenuid pääses hiljem Eestisse tagasi). Materiaalsed purustused olid võrreldes Lääne-Venemaa, Ukraina, Valgevene, Poola ja Saksamaaga suhteliselt väiksemad. Täielikult purustati Narva, suuri purustusi oli Tartus, Mustvees ja Tallinnas, viimases eeskätt 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941
annaabi.ee 
