Juhtivaks ja suunavaks jõuks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Kroon asendati rublaga. Tagajärjed Eestile: Eestlaste majanduslik seis halvenes kiiresti. Suurte talude omanikud jäid ilma maast, sest kõige suurem maalapp võis olla 30 hektarit. 6. Esimene suur küüditamine (14 juuni 1941). Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed. Kõik täisealised mehed saadeti vangilaagreisse ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik küüditatutest tapeti või hukkusid Venemaal. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas endised juhid, sest nood hävitati ka, et poleks Eesti meelseid inimesi. Eesti kaotas veel umbes 10 000 inimest. Terve Eesti taheti venestada. 7. Suvesõda (suvi 1941) iseloomustus: Saksamaa alustas pealetungi Nõukogude Liidule. Selle tagajärjel venelased taganesid
Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolis õpetama marksismileninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Hävitati kultuurilisi väärtusi. Toimusid arvukad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat (SARK). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid ruttu Leedu ja Läti ning 7. juulil tulid ka Eestisse. Esmalt loovutas Punaarmee LõunaEesti, hiljem aga NL väed tugevnesid ja rinne stabiliseerus PärnuVändraTüriPõltsamaaTaru joonel. Alles 22. juulil jätkas Wehrmacht pealetungi ning augustikuu lõpuks allutati pea kogu Eesti pind.
ajakirju, keelustati seltsitegevus. Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit, ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. SUVESÕDA 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandunud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Piirilahingutes kantud hiiglasllikest kaotustest vapustatud punaväed loovutgasid vastupanuta kogu Lõuna-Eesti, kuid seejärel pääses Punaarmee ülekaal uuesti maksvusele. Saksa väejuhatuse
Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Täisealised mehed (Nneid oli vähemuses) kuulutati arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu Looderinde relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus. Seda peeti Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja sõjaväelaste poolt, mille tulemusena taastati
suuremad elumajad. Toimus agraal reform, talude maksimaalseks suuruseks möörati 30ha. Novembris 1940 viidi läbi rahareform, mille käidus eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1kroon = 1,25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1kroon = 10 rubla vastu). 14 juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deproteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituks , ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtuotsust. 1941a eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Väga paljud Eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vastu koos Soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000 Eesti põgenikust Jalaväerügement 200. NSV Liitu evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 33 000 mobiliseeritud kutsealust
Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. (sinna kuuluvad haridusasutused, usuorganisatsioonid, seltsid, korteriühistud jne) 2) 1941.aasta ja 1949.aasta küüditamised. Sarnasused ja erinevused. 1941.aasta küüditamine - u 10000 asumisele 25.aastaks, eesmärk genotsiid (rahvas hävitada), täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid saadeti aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Ametnikud, sõjaväelased, intelligents. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal. Tegemist oli poliitilise repressiooniga vallutatud alade elanike vastu eesmärgiga kõrvaldada ''vaenulikud'' inimkategooriad ja lülitada need territooriumid kiiresti tasa ülejäänud NSV Liidu osadega. 1949. aasta küüditamine - 20722 inimest asumisele, suurem
annaabi.ee 
