Oscar Wilde ,,De Profundis" on Wilde vanglapäevil mõned kuud enne vanglast vabanemist kirjutatud kiri lord Alfred Douglasele. See pole armastus ega ka mitte vihkamiskiri, vaid segu autobiograafiast ja kristlikust epistlist ühe segaduses mehe sulest, kes avastas ennast Savoy restorani asemel äkki vangikongist. Tema kiri, dramaatiline monoloog, lord Alfredile on liigutav kirjeldus "armastusest, millele pole nime". Pikk ennastanalüüsiv ülestunnistus tühisele inimesele, kelle isa pärast ta lõpuks vangi sattus ja keda ta ometi surmatunnini armastas. See on intiimne raamat, mille homoseksuaalne põhi võib ehk aidata peategelase kirglikke pöördumisi mõista, ometi pole selles tekstis esmane mitte peategelaste seksuaalne orientatsioon. Wilde kirjutab, kuid ei saa oma kirjadele vastust
Vaikselt teenis ta need aastad ära, ise vahepeal metsas oma tulevase kodu koha peal istudes ja mõtteid mõlgutades. Kevadeks sai ta oma maja valmis. Ta tegi nii palju tööd. Võttis naise, kuid ikka oli nii palju teha, kari muretseda jne. Nad mõlemad kandsid oma südames suuri lubadusi ja nende näod olid peaaegu kurvad, kui nad nõnda seal seisid. Vabadus ja surm. Mees nimega Rannus. Kõhn, harva punase habemega, hallides vangirõivastes. Ta põgenes oma vangikongist, puukeldrisse. Kui ta poleks põgenenud, oleks teda juba homme oodanud Siberi tee. Vald oli ta ära andnud Rannus tahtis neile kõigile kätte maksta. Ta oleks ennem eelistanud hukka saada, kui sinna hauda langeda kuhu nemad teda nüüd tõugata tahtsid. Jutud levisid aga siin ammu-ammu istunud vangist, nimega Simson. Ta oli ahelad murdnud ja iidse salakäigu leidnud. Ta istus tükk aega ja ootas õhtu saabumist, et siis on ohutum selle halukuhja alt välja tulla. Ta leidis käigu
Karl kohtub Hermannit, tema tegemisi jälgides tuleb päevavalgele karm tõde Vana Moor, vendade isa ei olegi surnud, vaid on viidud koopasisesesse vangikongi varjule. Peale kurba uudist Karli surmast vanahärra minestas, kuid kõik arvasid,et Vana Moor oli hinge heitnud. Kui isa kirstus ärkas, palus ta Franzilt halastust, kuid tulutult. Isa viidi vangikongi nälga surema ning kirstu tema asemele pandi koer Karl leiab isa vangikongist ning päästab ta ja palub Schweizeril Franz alatute tegude eest tappa 5 Vaatus Daniel kõnnib laterna ja reisikompuga, valmis lossist lahkuma, kuna ta ei suutnud Karli tappa nagu Franz oli seda soovinud Franz kargab meeleheites ringi, rääkides oma halvast unenäost, on pisut hullunud Laseb enda juurde kutsuda Pastor Moseri Nad vaidlevad sügavalt usu üle, Franz ei usu, et jumal on olemas
Sokrates ise rohelises rüüs. Trepil külili küünik Diagones. Kollases rüüs Ptolemaios. Parnass luuletajad Apolloni ümber Dispuut vaidlus. Tegeletakse armulaua küsimustega. Kujutab teoloogilise tõe võidukäiku. 2. ruum Stanzad Elidoro Selles ruumis olid "Helidorose väljaajamine," "Peetruse vabastamine vangikongist" ja "Bolsena missa." 3. ruum Stanza de Jucendio. See on tulekahju ruum, mille maalivad tema õpilased. Kasutas palju abilisi. Lõpus ainult kavandas, maalisid teised. Kavandas veel villasid, palazzosid ja sai kõrvalülesandeid. 1515-1516 paavst Leo 10's tellis temalt 10 seinavaiba kavandit. Teemaks olid Peetruse ja Pauluse lood. Valmis see Brüsselis. ptk. Kõrgrenessanss Tizian(1480/90-1576). Oli Veneetsia kunstnik. Õppis G
riigieelarve kõige suurema osa (44 miljardit krooni) jaotamine käib ühele ministrile üle jõu (vt Päevaleht 22.01.2009). Uue sotsiaalministeeriumiga võiks liita rahvastikuministri büroo ja nii saaks ka rahvastikuminister oma tähtsa valdkonna arendamiseks tegusa administratsiooni. Teisele senini portfellita ministrile regionaalministrile võiks aga teha ülesandeks vabastada Brüsselist Eestile määratud euroraha «bürokraatlikust vangikongist» (vt Äripäev 09.01.2009) ja hakata koordineerima suure osa euroraha kasutamiseks vajalike projektide ettevalmistust, seostades need haldus ja haridusreformidega. Nii peaks saama ka senini alakasutatud euroraha paremini rakendada ning anda regionaalministrile laiemate volitustega euroministri staatus. Majanduskriisis hätta sattunud inimeste kriisiplaani peaksid tegema vastavat andmebaasi valdavad
Stockholmi, Viini, Dresdeni, Kasseli, Braunschweigi, Pariisi ja Sankt-Peterburgi muuseumites. Mitu Steenwycki teost asub Riiklikus Ermitaa�is, neist �ks on �P�ha Hieronymus t��toas�. Just selle s�ee juurde on kunstnik korduvalt tagasi p��rdunud, innustudes Albrecht D�reri samanimelisest 1514. aasta grav��rist (�Hieronymus im Geh�us�). Van Steenwycki maal kujutab stseeni piiblist � p�ha apostli Peetruse v�ljatoomist vangikongist. Piiblitekstide kohaselt hakkas Herodes Suure pojapoeg, Herodes Agrippa I, 42 AD kristlasi taga kiusama. Ta tappis apostel Jaakobuse, Sebedeuse poja, ja heitis jumalas�na levitamise eest vangi Peetruse. Kristlased, n�hes ette Peetruse hukkamist, palvetasid tema eest tuliselt. ��sel juhtus ime: Peetruse juurde vangikongi laskus Issanda ingel, ahelad langesid ja Peetrus lahkus takistamatult ning kellelegi m�rkamatult vangist. Teose teemavalik v�imendab piibli
Kutlug Nigor Hanim oli vastu. Siiski asus Babur sõjakäigule, osutus küllaltki targaks väejuhiks ja tal õnnestus Samarkand vallutada. Samarkandi inimesed olid kehvas seisus, nad olid nälginud seitse kuud. Suuremeelne Babur andis neile, vaatamata bek'ide vastuseisule, armulikult oma sõjaväe varudest jahu. Valitseja äraolekul algatas Fazliddini vana vaenlane, kodusõja algatanud Ahmad Tanbal77 tema vastu vandenõu ning Fazliddin heideti vangikongi. Tahir ja Hoca Abdullah vabastasid ta vangikongist. Hoca Abdullah mõisteti vangi vabastamise eest surma. Baburil õnnetus siiski Ahmad Tanbali väge võita. Hiljem kaotas Babur Samarkandi piiravatele linna Seibani 78 vägedele. Baburil ei õnnestunud veenda Seibani vastu välja astuma ka Taskendi sultanit Mahmudi 79. Ka Andijan langes Seibani kätte. Tanbal kaotas Seibani'le. Bek'id läkisd kõik Seibani poole üle. Baburiga oli vahepeal jäänud vaid 250 meest. Nelja kuu pärast oli tal 4000 meest. Babur läks
annaabi.ee 
