................................................................................11 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest see on väga tähtis. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad lapsevanemaid, kes on oma vanemlikke õigusi rikkunud. On väga oluline teada, millised on sinu õigused ja kohustused lapsevanemana, kuna surudes peale enda otsuseid, arvestamata lapse huve, rikud samal ajal tema õigusi. Töö eesmärgiks oli välja uurida, millised on vanemluse liigid ja vanemlusega kaasnevad õigused ja kohustused. Samuti uurin, millised on vanemlikud kohustused peale lahutust ja millistel põhjustel on võimalik laps vanematelt ära võtta. 1. Vanemlus 1.1. Vanemluse liigid Vanemlus on mitmetahuline. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike:
ümberrühmitamisele suunatud programmid. (Edovald 2005:29) PEREKONNAPÕHINE KURITEOENNETUS Perekonnapõhiste ennetusprogrammide eesmärgiks on vähendada selliseid perekonna riskitegureid nagu napp lapsekasvatamise oskus, vähene järelvalve ja ebajärjekindel/range distsipliin. Perepõhiseid sekkumisi viivad ellu eelkõige käitumismuutusi motiveerivad psühholoogid, kes pakuvad vanemlusega toimetuleku koolitusi, funktsionaalset pereteraapiat ja perekonna säilitamist. Järgmised programmid on suunatud vanemlikule kasvatuspraktikale, et mõjutada hilisemat kuritegelikku käitumist kujundavaid riskitegureid: · Kodukülastused; · Vanemate õpetamine + päevahoid/eelkool · Kliiniku-/haiglapõhine vanemate koolitus + laste koolitus · Koolipõhine laste koolitus + vanemate koolitus
samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas, kui kasvatusteaduses räägitakse vanematest. Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1. Psühholoogiline vanemlus eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni. 2. Psühholoogilised vanemad rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt tema heaolu eest. 3. Psühholoogiline vanem on lapse samastumisobjekt. 4. Psühholoogilise vanema olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus. 5. Lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik, et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu,
vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas, kui kasvatusteaduses räägitakse vanematest. Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1. Psühholoogiline vanemlus eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni. 2. Psühholoogilised vanemad rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt tema heaolu eest. 3. Psühholoogiline vanem on lapse samastumisobjekt. 4. Psühholoogilise vanema olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus. 5
(Russ, 2003). Lapse jaoks on suhe isaga ülimalt oluline. Erinevate isatüüpidega kokkupuuted panevad aluse laste emotsionaalsele kompetentsusele, keelelisele ja kognitiivsele arengule, perekondlikule orientatsioonile ja suhtumisele töösse. Tänapäeval on isa roll muutunud, kaasaegne isa võib olla ühtviisi edukas nii kutsetööl kui ka perekonnas. Isa kui eelkõige perepea ja leivateenija roll on asendunud jagatud vanemlusega ja isad on hakanud avalikult väärtustama ka lapsevanema rolli (ibid.). 3.4 Isa mõju lapsele Lapsed, kellega isad on palju tegelenud, on sageli paremad suhtlejad. Mäng isaga ergutab lapse meeli, sest mängude iseloom on aktiivne, äkilisem ja ettearvamatum. Isa aitab lapsel isiksuseks kasvada. Ta laseb beebi meelsamini silmist kui ema ning lubab tal roomata näiteks kaks korda kaugemale, enne kui talle järele läheb. Kui laps satub kokku uudse asjaga looma, võõra
annaabi.ee 
