Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest 11. bioloogilised teooriad erinevate sugupoolte erineva käitumise kohta
puhul. Ebatavalistes olukordades ärge kiirustage, jääge rahulikuks ning laske kaasvestlejal näidata üles initsiatiivi, mil viisil talle sobib suhelda. Hea kombe kohaselt surutakse kätt nii kohtumise alguses kui lõpus lahkumisel. Esitlemine Ametikohtumistel tuleb teada lihtsaid reegleid, keda kellele esitleda. Eriti oluline on õige järjekord kõrgete ametiisikute puhul, kus protokollireeglid nõuavad vanemlikkuse põhimõtete 37 järgimist. Kõige lihtsam on juhinduda järgmistest soovitustest: madalama astme ametnikku esitletakse kõrgema astme ametnikule; nooremat vanemale; meest naisele. Ametlikel puhkudel lisatakse esitlemisel nimele ka tiitel ja ametikoht. Tutvustada tuleb alati kõigepealt klienti, külalist ja siis vastuvõtjat. Väliskülalistele esitletakse kohalikke.
kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku. Suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt (Kutsar 2007: 51). Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15). Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on
määratud olla · Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul · Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega 79 · Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka · Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena · Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms 10.1.6. Seksuaalsed käsikirjad · Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest
Ta kamandab teisi, määrab reeglid, tal on raske taluda kaotusi ja õppida empaatiat. Ta vajab kogu aeg enesele tähelepanu ja otsib seda 155 kõigi käitumisviisidega, näiteks kiusates või ähvardades. Peres elatakse lapse jaoks. Tema määrab elamise rütmi ja tavad. Täiskasvanu on kaotanud mõjutamisvõimu ja vanemlikkuse juurde kuuluva vastutuse. Eelpoolmainitud kahe piirjuhtumi vahel leidub kuldne kesktee. Täiskasvanu asetab piirid, mida laps vajab. Näiteks turvalisus, päevarütmist kinnipidamine ja pere kõiki liikmeid rahuldav eluviis viitavad sellistele piiridele. Täiskasvanul on vanemlik vastutus teatud piirides. See vastutus tähendab ka seda, et on olemas lapse