Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, 19131914 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914. aastal teenis J. Laidoner Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis ning Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07.1915 autasustati teda Püha Georgi mõõgaga 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. 1915. aasta märtsis määrati J. Laidoner 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. 1915. aasta novembris määrati J. Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ja 1916. aasta 15. augustil ülendati J. Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta 11. märtsil määrati ta Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria- Ungari Keisririigi vägede vastu. 1921--1929 oli J
polku. Ülendati 7. jaanuaril 1913.a. Staabikapteniks. 1912-1913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 1913-1914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemakna. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. a märtsini. 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati Johan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917 kutsuti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918. Saksa okupatsiooni ajal tegutses Laidoner Nõukogude Venemaal ning ta oli Eesti Ajutise Valitsuse sõjaline esindaja Nõukogude Venemaal Petrogradis. 1918. aasta 4
J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 19131914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati J ohan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati J ohan Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu.
algust määratakse III Kaukaasia korpuse staapi ja saadetakse Edelarindele. Seal võtab ta osa augustiseptembrilahingutest austerlastega. Neid lahinguid tunneb ajalugu Galiitsia lahingutena ja olid vene sõjaväele I maailmasõjas ühed edukamad. 1914. aasta detsembris ülendatakse Laidoner kapteniks (vastab Eesti sõjaväes majorile). 1915. aastal teeb Laidoner kaasa lahingud Edelarindel ja määratakse 21. diviisi vanemadjutandiks. Sama aasta lõpul määratakse ta Läänerinde staabi luureosakonna ülemaks. Vaatamata Laidoneri poolt läbiviidud luuretöö andmetel toimunud ebaõnnestunud lahingutegevusele Baranoviti juures, ülendatakse ta 28. augustil 1916 alampolkovnikuks, mis jääb tema viimaseks ülendamiseks vene sõjaväes. 1917. aasta märtsis vabaneb Laidoner luuretööst ja ta määratakse Kaukaasia Grenerdiviisi staabiülemaks. Sama aasta oktoobris aga 62. diviisi staabiülemaks.
1913. aastal määrati ta 1. Kaukaasia kütipolgu rooduülemaks. Just I maailmasõja eel või alates 1914. aasta juulis või augustis viidi ta sealt üle III Kaukaasia korpuse staapi kindralstaabi ohvitseriks. Selle korpusega läks ta edelarindele -- Galiitsiasse. Kindralstaabi kaptenina juhtis ta mitut edukat luureretke, mille eest sai ta Püha Jüri 4. järgu ordeni ja Püha Jüri mõõga. 1915. aastal määrati kapten Laidoner 21. diviisi staabi vanemadjutandiks; novembri või detsembrikuus saadeti ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 21. diviisi ülem kindralmajor Nekrassov avaldas Laidoneri lahkumise puhul diviisile käskkirja, kus iseloomustas Laidoneri kui äärmiselt külmaverelist, suure töö- ja kiire otsustusvõimega inimest, kes kaitses omi mõtteid lihtsalt ja mõjuvalt. 1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62
Staraja Russa jalaväepolku. 1. oktoobril 1909 astus A. Larka Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis, kus järgmisel aastal ülendati alamkapteniks. Lõpetas akadeemia koos tulevase kolleegi Johan Laidoneriga 1912. aasta mais ja heade õppetulemuste eest autasustati teda nagu laidonerigi Püha Anna III järgu ordeniga. Pärast aastast täiendkursust määrati ta Vilno sõjaväeringkonna staapi. Pärast I maailmasõja algust saadeti ta sealt edasi 40. jalaväediviisi vanemadjutandiks ja ülendati kapteniks. Osales selle diviisiga võitluses Ida-Preisimaal ja Poolas. 1916. aasta kevadel paiguati A. Larka üle 5. Siberi korpuse staapi vanemaks käsundusohvitseriks ja ülendati alampolkovnikuks. Samal aastal määrati ta alul 159. Jalaväediviisi ja mõni kuu hiljem 5. Amuuri- taguse piirivalvediviisi staabiülemaks. Ega see diviis tegelikult Kaug-Idas Amuuri taga ei paiknenud, vaid hoopiski Rumeenias. Ja kui 1917. aastal vene sõjavägi lagunema hakkas, aitas diviisi
annaabi.ee 
