13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid. Thomas Becket (elas 1118-1170) Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees, kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni serifi ametisse
13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid. Thomas Becket (elas 1118-1170) Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees, kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni serifi ametisse
ihaldusobjekt”. Neid, kellel endal puuduvad vahendid, kuid kes on ilmselt sobivad ja võimekad, võivad eraannetustega toetada nende valijad. hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides.(analoogia vandekohtuga). Lahendusena näeb Mill: hääletamine peaks olema avalik, mitte salajane. Avalik halvakspanu oleks siis jõud, mis takistaks inimesi hääletamast omahuvist lähtuvalt. Mill mõistab, et hädaohuks on siin sunnivõim. Salajased hääletused võeti kasutusele sellepärast, et mõjuvõimsad kohalikud tegelased sundisid üksikisikuid, eriti oma töötajaid, hääletama
eraannetustega toetada nende valijad. Kuid esindusvalitsuse suurimaks takistuseks on hääletajate võimalik käitumine. Milli jaoks on eluliselt tähtis, et hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides. Siin kasutab ta analoogiat vandekohtuga: [Kodaniku] hääl ei ole asi, mille puhul tal on valikuvõimalus; sellel pole tema isiklike soovidega rohkem pistmist kui vandekohtuniku otsusel. See on rangelt kohustuse küsimus; ta peab andma selle vastavalt oma kõige paremale ja kohusetundlikumale arusaamisele avalikust hüvest. (Esindusvalitsus, 299) Siin näeme reaalse vandekohtuteenistuse täiendavat tähtsust osaluse vormina. See kasvatab hääletajaid, andes
Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II (valitses 1154-1189) reformid. Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Plantagenet-kuningakohus-õigussüsteem-vandekohus-vaimulik=ülem Thomas Becket (elas 1118-1170) Oli Henry II sõber. 1154 nimetas kuningas Henry II ta oma kantsleriks (peamine nõuandja). 1161 sai tast Cantebury peapiiskop, loobus kantsleri ametist. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle
seadusandlik tegevus saaks põhineda ja rajas aluse kohtute pädevusele selliseid norme kehtestada ja sellist valitsuse tegevust tühistada, mis nende otsuse järgi oli kõrgema seadusega vastuolus (aluseks kohtulikule järelevalvele, mis on USA konstitutsioonilise süsteemi toimimise võtmeelement). Tähtsamad seadused: ,,Briti õiguste deklaratsioon" 1689 (kehtestas parlamendi ülemvõimu monarhia üle, vandekohtuga protsessi tagatised, ülemäärase kautsjoni kehtestamise keelu ning julma ja ebahariliku karistuse määramise keelu. ,,Asustusõiguse seadus" 1701 (kinnitas kohtuvõimu sõltumatust monarhiast) ja ,,Õiguste petitsioon" 1629 (õigus esindatusele maksude määramisel). 3.3.2. Koloniaalpärand Enamik B asumaid rajati sel ajal, kui kehtisid kuninglikud hartad, mis lubasid asunikel end mitmel puhul ise valitseda. Nt inglise puritaanide kirjutatud nn Mayfloweri leping. Koloniaalvalitsus kui
annaabi.ee 
