Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vanavigala" - 6 õppematerjali

Kokk
11
pptx

Kokk

nimega Rakvere Ametikool ). Seal on õppinud nii minu ema, kui Kristiina nõbu. Seal on head õpivõimalused ning on võimalus teha välispraktikat mis tähendab seda, et Sul on võimalus minna õppima parimate juurde. ( Nt: laevale praktikale, restoranidesse, kohvikutesse jne. ) Kus Eestis üleüldse saab kokaks õppida ? Tartu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Teeninduskool. Rakvere Ametikool ja Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutseõppekeskus ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool Kehtna Majandus ning Tehnoloogiakool Narva Kutseõppekeskus Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Väike kokk J Aitähh kuulamast ning vaatamast !

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
Tuleohutus sinu kodus
14
doc

Tuleohutus sinu kodus

VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool. Tuleohutus sinu kodus. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. VanaVigala 2006 Sisukord. 1. Palju ovreid tulekahjudes Lk 3. 2.Valmisolek Lk 34 3.Suitsuandur Lk 45. *Suitsu andur päästab elusi Lk 5. *Vajalikkus garanteeritud Lk 56. *Äratab magaja Lk 78. 4.Tulekustuti Lk 8. *Tulekustuti kööki Lk 9.

Muu → Tuleohutus
108 allalaadimist
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad
7
doc

Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad.

29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. 2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd PärnuJaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja.

Sport → Kehaline kasvatus
92 allalaadimist
Pihkva mõis
15
doc

Pihkva mõis

VanaVigala Tehnika jaTeeninduskool. Pihkva mõis. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. Tallinn 2006 Sisukord. 1.Sissejuatus. Lk 3. 2.Ajaloolised andmed Lk 37. 3.Ehitus kirjeldus Lk 78. 4.Kõrval hooned Lk 8. 5.Töö mõisas Lk 9. 6.Sovhoos Lk 910. 7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õi...

Turism → Turism
75 allalaadimist
Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus
9
docx

Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

Pikkus: 196cm Kaal: 125- 128kg (2008) Käte siruulatus: 207cm Gerd Kanter on 32aastane Eesti kettaheitja. Ta sündis Tallinnas, kuid läks peale esimese klassi lõpetamist vanematega elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli, hiljem astus ta Pärnu- Jaagupis keskkooli. Peale keskkooli siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingus Estonian Business Schoolis. Lisaks elukohale Tallinnas on tal ka elupaik Vigala vallas Tiduvere külas. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit, mida teeb ta alates 9. jaanuarist 2007, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja.

Sport → Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
Raplamaa referaat
12
doc

Raplamaa referaat

Pindala: 269,8 km² Elanike arv: 1599 (01.01.2006. a.) Keskus: KiviVigala Keskuse kaugus suurematest linnadest ja asulatest: Tallinn 90 km, Haapsalu 80 km, Pärnu 42 km, PärnuJaagupi 13 km, Rapla 54 km, Märjamaa 25 km, Lihula 53 km, Kullamaa 30 km Külad: Araste, Avaste, Jädivere, Kausi, Kesu, KiviVigala, Kojastu, Konnapere, Kurevere, Leibre, Läti, Manni, Naravere, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla, Tiduvere, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, VanaVigala, Vängla Naabervallad: Halinga vald, Märjamaa vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Koonga vald Ajalugu Raplamaa ajalugu Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse. Maakonna tuumiku moodustavad MuinasHarjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun