Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad
Välja on jäetud ka
vananenud sõnu. Teatmiku esituskord on järgmine: vasakult esimene on eestikeelne märksõna, millele
klambreis järgneb tähendus või seletus. Kui märksõnal on vasteid hõimekeeltes, siis see on märgitud
vastavate lühenditega. Kui mingi sõna esineb ainult eesti keeles, siis on ta kas omapärane või laenatud
(tähendatakse <).
Nt.:
Kell lmsm.
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid.
Tema üks kuulsaim kummardaja oli ruunimeister Egil Skallagrimsson. Odini kõige olulisem relv oli oda, mille vars oli loomulikult saarest. Tünn, milles Idun hoidis jumalaid igavesti noorena hoidvaid õunu, oli samuti saarest. Ansuz hääldub nagu inglise "stack" RAIDO Sellel ruunil on varieeruvad tähendused sealhulgas reis, vankriratas, sõit, pikk reis ja vanker või kaarik. Ruun võib hoida reisiõnnne, kaitstes elavat ja surnut; omistatakse ka jumal Thorile. Vananorra "reid" tähendas nii ratastega vankrit või äikest. Kui Thor sõitis oma kaarikuga, mida vedasid jäärad, üle taevavõlvi, siis tekitas rataste lõgin müristamise taevas. Anglosaksi ruunipoeem pakub ruuni nimeks Rad, aga ei anna sellele selget tähendust. Selgitus, et Rad tundub olevat "sõdurile lihtne siseruumides ja see, kes sõidab väljas hobusega, peab olema vapper," sobib väga hästi nii kõue kui sõitmisega. Nii Norra kui Islandi ruunid nõustuvad sõitmisega
..... 31 Kasutatud kirjandus ..................................................................................... 32 4 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus Üldjuhul peetakse viikingiteks sõdalasi, kes lahkusid Skandinaaviast aastatel 793 1066. Vähem kui 250 aastaga muutsid viikingid uueks kogu Euroopa. Nimi ,,viiking" pärineb kaugest ajaloost. Vik tähendas vananorra keeles ulgumerd või sisselaset, vikja kiiret liikumist. Nende sõnade osaline seos viis uute sõnade viking (piraatide haarang) ja vikingr (piraat-rüüstaja) tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu
annaabi.ee 
