pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õigeusku astujatele venemaal maad. 10. Suurim talurahvarahutus 1858? Mahtra sõda 11. Millise kultuuri kasvatamine muutus 19. sajandi 2. veerandist alates ulatuslikuks? Laevaehitamine ja meresõit 12. Mida soodustas talupoegade üleminek raharendile? Taluinimesed vananesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda talu enda majanduse parandamisele 13. Mida kujutas endast tööstuslik pööre? Käsitööle rajanevat manufaktuuride asemele vabrikute ehitamist, kus tööd tehti juba masinatega 14. Mis kiirendas sajandivahetusel tööstuse arengut? Raudteede rajamine 15. Milline sündmus toimus juunis 1884 Otepää kirikus? Tunnustati eestlaste rahvuslipp 16. Rahvusliku liikumise 3 tähtsamat juhti 19. sajandi keskel? R.Faehlmann, F
· Jevgeni saadab tatjanale armastuskirja. · Tatjana jääb oma mehele truuks ja saadab Onegini minema hoolimata sellest, et ta teda endiselt armastab. 5. Probleemid, millest räägib autor: Põhiprobleemiks on see, et inimesed ei hinda seda, mis neil olemas on. Samuti räägib autor liigsest armukadedusest, mis võib saatuslikuks saada. Lisaks vihjab autor, et liigne pidutsemine ja lõbutsemine ei ole hea. 6. Tsitaadid ja mõtted: · ,,Nii elasid ja vananesid · nad vähehaaval mõlemad, · kuid mehele siis avanesid · maamullas kalmuväravad." · · ,,Nad olid aga kahekesi · kui leek ja jää, graniit ja vesi, · kui värss ja proosa vastandid." · · ,, ... vana rikas kannataja · ju oli pandud lauale · kui ohvriandab hauale." · · · · · 7. Seos tänapäevaga: · Paljud inimesed endiselt ei hinda seda, mis neil on ja pärast kahetsevad, et sellise võimaluse käest lasid. Ka tänapäeval valivad paljud selle, mis tundub õige
paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest. Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. 5 Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval. Kuninganna Elizabeth I, kes oli teada-tuntud pliivalge kasutaja, lõi oma koolnuvalge väljanägemisega iluideaali, mida hakati kutsuma "nooruse maskiks". Tema kaasaegne Prantsuse kuningas Henri III kujundas oma õukonnas ilumärgiks aga habeme, mida isandad toonisid eri värvi puudritega.
Hund paljast kihvad . Kartmatult lähenes Joosep hundile , ning ulatas talle leiva .Hetkel kui hunt leiva noa otsast ettevaatlikult vastu võttis lõi järve vesi sädelema ja toimus imeline muutus . Kohas kus hetk tagasi oli olnud inetu hunt, seisis imekaunis piiga . Peale seda viis Joosep Neiu koju , taadi ja eide juurde , kes mõlemad olid väga üllatunud aga see eest õnnelikud . Neiu oligi nende peres just kui nende enda tütar . Aga eit ja taat vananesid ja surid , loomulikult jätsid nad kogu varanudse Neiule , keda nad kutsusid Melodyks . Paar aastat peale eide ja taadi surma kinkis Joosep Meldoyle südamekesega kaelakee , Melody oli kingi üle väga õnnelik . Hiljem nad abiellusid Joosepiga ja said 3 last , kaks poega ja ühe tütre . Vennad kaitsesid oma õde alati . Ma olen kindel , et kui nad veel surnud ei ole elavad nad siiani õnnelikult .
lehmi lüpsta, misjärel ta jälle heinamaale pidi minema, et seal paar tundi kasulik olla. Hiljem pidi Krõõt veel sigu söötma ja õhtusööki valmistama. Kui meespere magama läks, siis jäi perenaine veel üles, et kedrata, kuni ta voki taha magama jäi. Naise töö võib tunduda mehe omast kergem, kuid tegelikult on see palju rutiinsem ja puudub nähtav tulemus iga päev peab kõike ikka uuesti ja uuesti tegema. Selle tõttu vananesid talunaised tihti enneaegu. Ka Tammsaare enda ema suri noorena, samas kui isa elas palju kauem. Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi. Tihti oli nende raske saatuse põhjuseks nende oma abikaasa
paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest. Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval. 18. sajandi keskpaigas, rokokoostiili õitsengul, muutusid aristokraatidest naiste ja meeste seas populaarseks kõrgustesse küündivad valged parukad. Parukaid puuderdati kartulijahuga, mis muutis need isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvarras. 19
paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest. Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval. 18. sajandi keskpaigas, rokokoostiili õitsengul, muutusid aristokraatidest naiste ja meeste seas populaarseks kõrgustesse küündivad valged parukad. Parukaid puuderdati kartulijahuga, mis muutis need isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvarras. 19
Kuninganna Elizabeth I, kes oli teada-tuntud pliivalge kasutaja, lõi oma koolnuvalge väljanägemisega iluideaali, mida hakati kutsuma "nooruse maskiks". Kuid ülimürgine plii tappis ilualtarile ohvritoojad sammhaaval: esmalt kahjustus lubijumeliste nahk, siis mädanesid hambad ja kiilanes pea ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid rekordkiirusel ja omandasid rauga välimuse mõnekümneaastaselt. Sellegipoolest ei suudetud ekstreemsest iluvahendist enne 17. sajandit loobuda. Plii on ka väga mürgine aine. Vana Roomas oli veetorustik tehtud pliist. Süsihappegaasi sisaldava vee voolamisel pliitorus tekivad lahustuvad pliiühendid, mis muudavad vee mürgiseks
Liivakastis mängimas), sest vanemad olid tööl. Vanema põlvkonna esindajad veetsid sageli päevi viinapudeli taga ja määratud kogust "vorstijuppi" järades, kuna süüa sai igaüks, teed tööd või ei tee (kolhoosides oli lihtne töötada, palju ei pidanud tegema). Need inimesed seal ei tahnud oma tegelikust olukorrast kuuldagi, elasid vaid oma unistustes ja unenägudes, kus olid nii edukad bändimehed kui ka spordisangarid. Nõnda nad vananesid, elades iga päev samamoodi igavalt ja leigelt, olles rahul oma pisikese vorstijupi ja viinapudeliga. Eks luuletuses on ka õpetust tänapäevaks, kus ei tohi käed rüppe lasta ja niisama unistada, vaid midagi ette võtta, eesmärgid seada ja parema elu poole püüelda. Kolmas Kui jooksin su juurde tulisi jalu, jooksis jalutu mulle vastu. Kui ma kiskusin su käsi, kiskus kätetu mu juukseid. ja kui ma karjusin kõigest kõrist, karjus kõritu mulle vastu
küsimustele kaasa ei elanud, neile ei vastanud. Brandes ise ei omanud fabuleerivat annet, ta püsis kriitika alal, kus ta on loonud päevakriitikas, aga ka arvukate suurte esseede näol vaimukaid, avara pilguga nähtud, peaaegu ilukirjanduslikult kütkestavaid töid. Naturalismi õiteaeg Põhjamail oli 1870-80. Kuid Brandese doktriin osutus varsti kitsaks, sest see sõltus liialt jooksva päeva küsimustest, mis vahetusid kiiresti ja vananesid. Ühes sellega kaotas aktuaalsuse ka neile rajatud looming. Sellest tuligi, et lühikese ja võimsa naturalismi õitsengu järel kirjanikud ise tüdinesid sellest voolust ja igatseti jällegi enam kunsti ennast. Brandes pühendus edaspidi peamiselt suurte, põhjalike, esteetilis-psühholoogilise meetodiga käsitletavate monograafiate koostamisele maailma ajaloo ja kirjandusloo suurmeestest (,,Goethe" 1915, ,,W.Shakespeare" 1895-96, ,,Voltaire" 1917, ,,Julius Caesar"1918 jne., lisaks
annaabi.ee 
