.................................................. 1.ELUKAAREL................................................................................................... 1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht............................................................... 1.2. Koolid ja koolitajad............................................................................ 1.3. Olulised inimesed ja tähtsad otsused................................................. 1.4. Abikaasa, ema, vanaemana................................................................ 1.5. Pensionärielu...................................................................................... 2. EELDUSED, VÕIMALUSED, KUTSUMUS................................................ 3. TÖÖELU JA ELUTÖÖ ETV'S....................................................................... 3.1. ETV aastal 1955............................................................................... 3.1.1
Kõpu tuletorn Kõpu tuletorn asub Hiiumaal Mägipe kõrgustiku Kõpu kõrgustiku kõrgemais kohas Tornimäel. Kõpu tuletorn on Baltimaade vanim meremärk.. Teada on, et juba 1490 aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Ehitamine algas Tallinna Rae kulu ja Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise...
kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proovida. Kogeda kõike. Pere ül on jälgida ja toetada ning hoida usaldus sidet. · Täiseas - loob inimene uue perek. Vanemate toetus aitab tal oma lapsi kasvatada. Hakkab tunnetama põlvkondade sidet. · Vanemaseas - uus roll vanaemana. Perekond on elumõte. Üritab edasi anda oskusi ja elutarkusi. Registreeritud abielu - kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. +Tagab perele moraalse ja majandusliku turvatunde, kaitstud lahutuse ja õnnetuse korral -puudus on olukorra lõplik määratletus. Ühendus kogu eluks võib olla psüühiliselt ahistav, eriti mehele Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri
sai. Ma ei taha rääkida sellest loost, sest arvamuse avaldamiseks konkreetse juhtumi kohta peaks olema palju rohkem infot, kui ajakirjanik seda leheveergudel pakub. Ma ei taha analüüsida ei saadet, selle tegijaid ega televaatajate sõnavõtte, sest ma ei mäleta, mida keegi täpselt ütles. Kogu järgnev on vaid minu reaktsioon kuuldule ja nähtule, mis on kindlasti mõjutatud mu isiklikust elukogemusest lapsena, emana ja vanaemana, koolipsühholoogina, kes ma olen kümme aastat olnud, aga ka pereterapeudina ja holistilise terapeudina, kes päevast päeva näeb vägivaldse kasvatuse kurbi tagajärgi. Hea uudis on, et neid haavu saab tänapäeval parandada. Aga kas me peame neid teadmatusest ikka juurde tekitama? Ja veel kellele? Oma lastele! Saate arutelu oli kantud hirmutavast küsimusest: kas tõesti ka mina võiksin trahvi saada, kui lapsele kerge laksu annan või teda näiteks tutistan
korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta naine suri kelle ta teiselt poole Pajusaare talust oli toonud. Vana Ennossaare Peedi teine naine , praeguse peremehe võõrasema, kes alles elas ja vanaemana majas valitses ja talutütart miniaks soovinud. Õndsal perenaisel oli 6 aastane poeg Peet järele jäänud, selle võttis vanaema oma hoole alla ega sallinud uut noort ema. Ta pidas väikest poissi oma pojaks. Kellest keegi muu ei hoolinud ja hiljem kui veel teine väike poiss, keda isa järgi Ainiks nimetati Ennosaare majaliste hulka asus, ütles ta noorele emale, et mõlemad hoolitsevad oma lapse eest ja kummalgi pole teine-teise lapsega tegemist. Naised
vanused võib tunnistada täiesti teovõimelisteks. Eestkoste naiste üle- rooma õigus loeb naise teovõimetuks isegi siis, kui ta ei ole mehe võimu all. Sel ajal tähendas õiguskaitse ja selle omamine isiku võimet kanda relva. Elutingimuste arenemisega kaotas eestkoste naiste üle oma mõtte. Vabariigi ajal oli veel vaid formaalne tähendus. Hiljem kadus eestkoste täielikult. Siiski ei saanud naine olla avalikus ameteis, esineda teiste eest kohtus, olla eestkostjaks.(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on
Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse? Keeleline valik loob tähendusi. Sooline ja rassiline diskrimineerimine meediakeeles jaotab naised-mehed lahtritesse. Naist kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi mitte kunagi. Protsessitüüpide- ja rollianalüüs – kellena inimest artiklis esitatakse? Siiri Oviiri võib kujutada Europarlamendi saadikuna või 65-aastase vanaemana Gonsiori tänavalt. Kui sündmus kodeeritakse lausesse, siis sellega interpersonaalselt kaasneb väite autori ja vastuvõtja modaalsus. Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega. See väljendab, kelle poolt või kelle vastu autor on, kuhu kuulub autor ise ja kuhu usub oma lugejaid kuuluvat. Kui kasutab meie- vormi, võtab kokku nii enda kui lugejad, sest arvab, et on üht meelt
annaabi.ee 
