kuningate verd. Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita
lahendatavamad kui seda on arengumaades kuna seal on sotsiaalhoolekandesüsteem enamasti välja arenemata ja piiratud. Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusprobleemid(alkoholism, narkomaania) on Eestis väga kõrgel kohal sotsiaalprobleemide seas. Mulle tundub, et sellele probleemile mõeldakse palju, kuid tegutsetakse vähe. Minule on teada Eestis ainult üks võõrutusravi asutus, Wismari haigla
Aastal 2010 avaldas Delfi Rahvahääl Rosalie Vee artikli ,,Kas Eesti on õigusriik?". Antud artikkel oli väga teravameelne. Autor tõi välja kõik põhjused, miks Eesti ei ole õigusriik ning kritiseeris suuresti ka meie poliitikuid ja suurärimehi. Ta heitis ette poliitikutele, et nad on teinud hulgaliselt salajasi kokkuleppeid ning eiravad meie seadusi. Lisaks veel, et riik laseb liiga kergekäeliselt eraisikutel erastada linna haiglaid, lasteaedu, vanadekodusid jne tuues siis põhjenduseks rahalise kriisi. Saan aru autori pahameelest ning sellest, miks ta antud probleemi tõstatas. Õigusriigis ei tohiks olla sellistel poliitilistel kokkulepetel elujõudu. Tundub, et poliitikud ja kõrged ametnikud justkui sülitaks seaduste peale. Sülitavad isegi põhiseaduse peale. Ja õiguskantsler nendib, et põhiseadust tõesti rikutakse, aga majandussurutise ajal on selline käitumine mõistetav
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks.
18. sündimuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul. Vananev rahvastik See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj
tähtsamaks kui ainelist kasu. Tihti jäävad täiskasvanud lapsed oma vanemate juurde elama ning seda peetakse igati normaalseks. Lapsed on Hispaanias esmatähtsad, ükskõik kelle omad nad ka poleks. Lapsed võetakse vanematega igale poole kaasa, kuna lapsed peavad olema näha ja kuulda, sest nad annavad tunnistust elust ja edasikestmisest, mida tuleb kuulutada rõõmuga. Käitumine vanainimestega on niisama eeskujulik. Hispaanlased hoolitsevad oma eakate pereliikmete eest, vanadekodusid on vähe ja seal elavad ainult need õnnetud, kellel tõesti pole kedagi, kes nende eest hoolt kannaks. Üldjuhul ei suhtu hispaanlased kommetesse nii ametlikult kui teised rahvad. Sõnu "vabandust" ja "tänan" ei kuule just kuigi sageli. Vabandamist väiksemate süütegude pärast ei oodatagi ning heldekäelisi inimesi ei külvata tänusõnadega üle. Hispaanlaste meelest on niisugune käitumine kunstlik ja võlts. Kui nad on tänulikud, siis näitavad nad seda ka välja,
riigi presidendi proua. Evita ootas seda austusavaldust asjata. Argentiina eliidi jaoks oli ta oma päritolu tõttu sotsiaalne paaria. Sellest tõrjumisest sai Evita idee luua isiklik heategevuslik fond. Evita alustas 500 naelsterlingi isikliku rahaga, aastas kasseeriti ettevõtjatelt 50 miljonit naela. Kes keeldus maksmast, sellele saadeti kontrollid või mingil muul kombel häda kaela. Aastate jooksul ehitati Evita fondi raha eest vanadekodusid, puhkekohti, 1000 kooli, haiglate arv kolmekordistus. Argentiina vaesed hakkasid jumaldama naist, kes vähendas nende muresid. Evitat hakati pidama pühakuks. Kas saab pühakule pahaks panna, et ta maksis fondi rahaga oma juveelide eest ja pani Shveitsi pankadesse raha ja ehteid kuue miljoni
rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna maju (1949 Lasnamäe Kiievi tn, prj E. Lepner).[10] Teises maailmasõjas Eesti hõivanud Nõukogude Liit alustas tänavate ümber nimetamisega ning Eesti arhitektuuri sovetiseerimisega. Arhitektidele õpetati küll sotsialistliku realmismi, ent vaikimisi jätkus esindustraditsionalismi raskepärane laad. Selle aja ehituslik suund oli sotsiaalne. Loodi vanadekodusid, lastekodusid, töölissööklaid ja rahvamaju.[11] 19411944 toimus Saksa okupatsioon, mis möödus eesti arhitektidele üsna tegevusetult. Töid juhtis Eestisse tagasi tulnud Ernst Gustav Kühnert ning tööd leidsid ka Alar Kotli, F. Wendach, Anton Lembit Soans, August Volberg, Edgar Velbri jt. Peamiselt taastati vanu maju ja pooleli jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse. Paljud siinsed
väärtuslikule kingitusele, mis varem või hiljem kuulub tagastamisele. Pea kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937. aastal asutati Soka Gakkai väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. SG õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karma seadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai on ka ühiskondlikult tegelev, peetakse üleval näiteks lasteaedu ja vanadekodusid. Sotsiaalse heaolu kasvu taotletakse poliitilise tegevusega. 1964 aastal registreeriti juba varem tegevust alustanud Komeito Partei ning aastal 1970 eraldati see ametlikult Soka Gakkaist. Partei ja Soka Gakkai püüavad tegelikult koos saavutada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito on pidevalt suurendanud oma toetajate hulka ja pürgib Jaapani juhtivaks parteiks. Kui shintoism oli Jaapani riigiusund, peeti teisi usundeid, nagu budismierinevaid
annaabi.ee 
