magamistoa öökapil piiblit ja eelistab oma arvamuse enda teada jätta. Tüdruku lühikest minevikku varjutab hirmus kogemus, mille ta sõpruse arenedes Ingale usaldab, ise purjus olles. JAKOB kes kogub postmarke, blond noormees, kes näeb oma 16 eluaasta juures välja nagu neljateistkümnene. Temagi kannab hinges ohtlikku saladust: talle meeldivad poisid. Ja selle ümber kõik teos käib. Tal on vend nimega Jürgen, ema ja isa, nad elavad hubases ja vanaaegselt sisustatud korteris. DARJA JA ANDREAS on parimad sõbrad, kellega Inga, Kaila ja Jakob kohtuvad homoseksuaalsete klubis, neist viiest saavad head sõbrad, kes aitavad ja toetavad üksteist ka kõige hullemates olukordades.
Tallinnast otse lennates kulub aega 2 tundi. Autoga tuleb läbida üle 2000km ja selleks kulub vähemalt 2-3 päeva. Lisaks korraldatakse sinna ka busiireise ja kohalejõudmiseks kulub 3 päeva (www.amsterdam.info). 13 10. Turism Holland on tuntud turismimaa. Seal käiakse palju kevadeti, kuna Holland on tuntud, kui tulbimaa ja seal käiakse lillelaatadel (vt Pilt 2.). Seal on palju rohelust ja vanaaegselt kultuuri ning rohkelt muuseume, näiteks Riiklik Muuseum ja Van Goghi muuseum. Turiste meelitab ka punaste laternate piirkond. Sinna reisivad nii inimesed, kes hindavad kultuuri, kui ka need kes tahavad meeldivalt aega veeta. Hollandis on kõige rohkem kinosid Euroopas. Samuti leidab seal palju restorane, baare, klubisid, kohfikuid ja ka coffeeshope (www.amsterdam.info). Pilt 2. Tulbilaat Allikas: www.info-toyama.com
Müstika tähendusest nüüdisaegses eesti luules ongi põhjust rääkida just seoses Kaplinski ja Karevaga – kuigi juba põgusal vaatlusel selgub, et see tähendus on väga erinev. Väga erinev on luule, erinevad müstilise elamuse kogemise ja väljendamise teed. Kareval näib see kogemus olevat lähemal religioonile, samuti on talle oluline mingi salapärane ilu – ja armastuseelamus. Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk – järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes “Ööpildid” (1980), “Puudutus” (1981), “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist
Luule võiks olla heal juhul eskapistlik ja seeditav; luuletaja keel poeetilisem või kaunim, kasvõi juba selleks, et meelitada ligi rohkem lugejaid. Luulet peaks olema mugav lugeda; luule peaks justkui pakkuma meile turvalisi emotsioone ja äratundmisi. Kui teised kunstiliigid võivad rääkida meile "tõtt", siis sõnapaar "aus luule" on midagi harvaesinevat; "aus luule" võib olla koguni kompliment see võib olla ka midagi pisut ohtlikku, või koguni vanaaegselt radikaalset... olles radikaalne oma "ebamoodsuses", ning, mis peamine - oma vastandumises kaasaja ootustele. Kuid luuletaja võib tõepoolest olla subjekt, kellel on teravalt ja selgelt eristuv oma keel, hääl ja nägu. Ja mitte ainult võib... vaid peakski seda ideaaljuhul olema. 4 Elo Viiding "Selge jälg" Elo Viiding on sedakorda tõesti selgem kui mõnes varasemas raamatus. On lausa süstemaatiline,
Müstika tähendusest nüüdisaegses eesti luules ongi põhjust rääkida just seoses Kaplinski ja Karevaga kuigi juba põgusal vaatlusel selgub, et see tähendus on väga erinev. Väga erinev on luule, erinevad müstilise elamuse kogemise ja väljendamise teed. Kareval näib see kogemus olevat lähemal religioonile, samuti on talle oluline mingi salapärane ilu ja armastuseelamus. Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu
Intervjueeritutest arvasid mitmed, et see ei ole väga oluline, kus nad magavad. Siiski eelistati tavapärasest erinevat ööbimiskohta. Püstkojas ööbimine ei tundunud täiskasvanutele ekstreemne. Üks ema ütles nii: ,,Ma olen maganud püstkojas, saunalaval ja metsas lageda taeva all, võin vabalt püstkojas, rehielamu ahju peal või kusiganes ööbida. Lastele oleks see kindlasti huvitav, eriti kui rehielamus oleks loomad." Valides vanaaegselt esivanemate moodi ööbimise ja huvitavalt kujundatud disainmaja vahel arvas vastaja disainmaja huvitavam olevat. Intervjueeritav andis idee, et võiks olla vana aja majutus, tänapäevased huvitavalt disainitud majakesed ja futuristlik (nt. Kookon). Siis saaks igaüks valida, mis talle meelepärasem tundub. Futuristliku tooni teemapargis kasutamine on olnud mõttes ka teemapargi arendajatel selles võtmes, et vana aja viise, meetodeid ja mõttesuundi
annaabi.ee 
