Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valveteenistuses" - 5 õppematerjali

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas
2
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Kuna 21. oktoobril langes saartel viimane punaste garnison Eesti pinnal, algas saksa okupatsioon. Loodetud omariiklusest võis aga kahjuks ainult und näha ja tuli leppida saksastamisega. Sakslased aitasid luua nn. Omakaitse, mis koosnes vabatahtlikest metsavendade pataljonidest, kuhu kuulus kokku 40 000 meest. Samuti oli eestlastel võimalik liituda ida- ja politseipataljonidega, mis tegutses Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisanide mahasurumises ja valveteenistuses. Mehi tuli kokku 10 000 ­ 12 000 ja mul on au omada esiisa, kes eelnimetatud üksusesse kuulus. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et eestlastel oli Teise maailmasõja ajal vaja teha mitmeid erinevaid otsuseid, nii indiviidi kui ka riiklikul tasandil. Kokku kaotas meie Eesti 200 000 inimest, kellest 80 000 põgenesid üle piiri, 30 000 suri lahingus ja ülejäänud sattusid repressioonide ohvriteks. Täpselt nii nagu tehti valesid, tehti ka õigeid otsuseid. Fakt on see,

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Päästja praktika aruanne
14
docx

Päästja praktika aruanne

SISUKORD SISSEJUHATUS Minu praktika aruandes on kirjutatud päästeasutuse struktuurist, töökorraldusest, tehnikast ja selle hooldusest, valveteenistuses osalemisest ning minu suurimast sündmusest. Praktika toimus 01.02.12-18.03.12, Paides. Päästja praktika on päästeameti õppekavas ettenähtud ja on üks olulisemaid osasid õppetööst. Eesmärk oli rakendada koolis õpitud teoreetilised teadmised päästja praktilises töös, mõista päästeasutuse administratiivset ja operatiivteenistusliku struktuuri, mõista komando töökorraldust ja rakendada päästetöös omandatuid kogemusi. Praktika juhendaja oli Valeri Ivanov. 1

Majandus → Praktika
77 allalaadimist
Ajaloo KT aasta 1939 konspekt
2
doc

Ajaloo KT aasta 1939 konspekt

Loodi koonduslaagrid, kus hukati ligikaud 10 000 teiste riikide juuti. 01.07.1942 raporteeriti Hitlerile, et Eesti on juudivaba. Eestlased erinevates relvajõududes Eesti SSleegion : 1942 Ebapopulaarne Sundvärbamisega 11 000 meest Saksamaa Omakaitse: 40 000 meest 19411942 äkki Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Ida ja politseipataljonid: Vabatahtlikud Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses. 10 000 12 000 eestlast. Eesti leegion: 1942 Vabatahtlike värbamine RelvaSSi raames Ähvardas läbi kukkuda. 1943 allüksus pataljon Narva. Soomepoisid 200 eesti põgenikust jalaväerügement 1944. Osales kaitselahingutes Karjalas. Soomes. Ehituspataljonid: Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel. Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse. 22. territoriaalne laskurkorpus 1941 a suvel

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Eesti ja II maailmasõda
3
doc

Eesti ja II maailmasõda

etteotsa sai Hjalmar Mäe. Mäe oli rahva hulgas väga ebapopulaarne ning tegelikuks vaimseks liidriks oli endiselt viimane peaminister Jüri Uluots, kes sakslastega kooostööd ei teinud. Kohalik Saksa või lõi Omakaitse, millega liitus kiirelt palju vabatahtlike (meeste arv kuni 40 000). Laialisaadetud metsavendade üksuste asemel hakati formeerima vabatahtlikest ida- ja politseipataljone, mis leidsid rakendust Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses (mehi kokku 10 000-12 000). Loodi ka Eesti Leegion, kuigi raskustega ­ oli ebapopulaarne, vaevaga saadi kokku esimene allüksus ­ pataljon Narva, mis läks ka kohe rindele. Hiljem moodustati Eesti Leegionist 20. Eesti SS deviis. Need noormehed, kes tahtsid Punaarmee vastu võidelda, kuid kes ei tahtnud selga tõmmata saksa mundrit, suundusid Soome, kus neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest ­ nn soomepoisid).

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika
176
pdf

LÕPUTÖÖ "Operatiivkaartide koostamise metoodika"

efektiivsemaks. Soome Vabariigi operatiivkaart (vt Lisa 3) koosneb sihtkoha informatsioonist (sh asukohakaart, hüdrandid jne), alarmteabest (saadav häirekeskusest) ning üksuse staatusest ja oleku teavest. Operatiivkaarte on kohustus koostada objektidele, millel on Häirekeskusega ühendatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS). Operatiivkaartide kontrollimist ja planeerimist teostavad valveteenistuses olevad päästetöö juhid ehk operatiivkorrapidajad, rühmapealikud ja meeskonnavanemad. Soome Vabariigis ei ole määratud konkreetne intervall, millal koostatakse ja muudetakse operatiivkaarte, ainult siis kui saadakse uut teavet objekti kohta (renoveerimine või uus objekt). Operatiivkaartide koostamisel 14 kasutatakse põhiliselt tarkvaralisse paketti MS Office kuuluvaid programme. Säilitatakse neid

Ühiskond → Ühiskond
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun