Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valvepunktid" - 5 õppematerjali

Närvisüsteem
20
doc

Närvisüsteem

Uni on vajalik KNS-i puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unereziimi rikkumine võib viia tõsiste NS-i tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub. Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7- 8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne NS ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus

Bioloogia → Bioloogia
293 allalaadimist
Eesti geoloogiline ehitus
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga, Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu. Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges lääne-ida kaubatee piki Soome lahte. Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis. Et kaubandusretkede kõrval tuli ette ka röövretki, tekkis vajadus rannaalade kaitse järele. Ehitati valvepunktid, pärastpoole linnused. Linnuseid on jõesuudmetes. Ligipääsmatutes kohtades neid pole. Suhtlemise sagenedes kujunesid välja kaubandustavad ja tavaõiguslikud turupaigad. Juba keskajal tekkis Soome lahe põhja ja lõunaranniku vahel vahetuskaubandus nn kliiring e sõbrakaubandus (Sõbralaadad). Tähtsateks kauplemiskohtadeks olid Käsmu, Võsu, Vergi, Toolse, Lontova, Mahu, Purtse.

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
79 allalaadimist
Türgi kultuuriliugu
28
doc

Türgi kultuuriliugu

10 ndal luureretkel jõuti Marmana mere rannikuni. Selle luureretke juht Afsin jutustas olukorrast isiklikult Alp Arslanile; tema arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus  piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes  B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani  kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist Malik Šahhi juurde ja võttis vastu islamiusu, talle anti maavaldus. Ametlikult moodustati esialgu Suurte seld riigi koosseisu kuuluv An seld riik 1077. a. Alguses oli selle pealinn Iznik, 1084 Konya. Esimeseks sultaniks Süleyman Kutlamõs ( 1077 – 1086) – oli sugulistessidemetes Tug´rul beyga (vanaonu). An

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI
30
doc

VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI

Piiramise puhul ei oleks nad mingiks abiks, vaid lisasuudeks. Lahingus peavad sõdurid neid kaitsma, jättes niiviisi vastasele suurema eelise. Tänapäeva Bohmte juures püstitasid roomlased kindlustatud laagri (vt. kaarti ). Seda mainib Tacitus: ,,Varuse esimene laager oma suure ümbermõõdu ja keskse ruumi mõõtmetega näitas selgelt kolme leegioni kätetööd.``(Tacitus 14:61) Sealt ilmneb ka, et Tacituse arvates olid kõik kolm leegioni täies koosseisus. Kui roomlaste valvepunktid külades oleks kinni püütud, ei oleks Varuse armee nii suur, ning seega võib oletada, et kõiki roomlasi kätte ei saadud ja neil õnnestus liituda põhiarmeega. Varuse sõjakäigu kaart (The Battle in the Teutoburg Forest 2006) Pärast Laagri maha jätmist jagunes Varuse armee kaheks. Seda tõendavad arheoloogilised leiud Kalkriese väljakaevamistelt (vt. kaarti)

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

● Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. ● Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. ● Pikaajaline unetus või unerežiimi rikkumine võib viia tõsiste närvisüsteemi tegevuse häireteni. ➔ Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud “puhkavad”​, nende erutuvus taastub. ➔ Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. ➔ Täiskasvanu vajab ööpäevas 7-8 tundi, 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Unehäire ehk somnipaatia - inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi​ orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad​ on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun