teadlaste suutmatus adekvaatselt seletada, kuidas see toimib. Ajal, kui akadeemikud jätkavad arutlust hüpnoosi tegeliku olemuse üle, võib rahvale eelarvamused tõenäoliselt andestada. 3 1. Hüpnoosist Hüpnoos on unetaoline seisund ehk ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil nii-öelda valvepiirkond ajukoores (ehk siis kõnekeskuse piirkonnas), mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ja isegi hüpnoosi sügavusastmedki on erinevad. Näiteks transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele pele hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgardi andmetel on umbes 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergesti-hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu
nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Tegelikutl ollakse kiire une korral ümbritsevast maailmast eraldatum , teda on raskem äratada. Hüpnoos on unetaoline seisund, mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. (sõnaliste sisenduste, metallkuulike, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine). Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores,mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga.Võetakse tõena ja enesekesksena vastu see, mida sisendab hüpnotiseerija. Lõplikult on siiski tõestamata hüpnoosiseisundis saadud meenutuste adekvaatsus. Vajadused ja motiivid Vajadused Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1
Unetus- insomnia; narkolepsia- tahtmatu uinumine päeva ajal- ohtlik ümbrustaju kadu, lihastoonuse vähenemine; une-apnea- hingamispeetus, mis põhjustab ehmatava ärkamise; uneskäimine, õudusunenäod. Ravimiseks ja leevendamiseks spetsialisti poole. HÜPNOOS- unetaoline seisund, kutsutakse esile meetodeid kasutades- sõnalised sisendused, monotoonsed ärritajad, muutumatute fikseeritud pilguga objektide, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Säilib valvepiirkond ajukoores (kõnekeskus), suureneb sugereeritavus- valdav osa ajukoorest on pidurdunud, ei saa vahendada enesekontrolli. Pidurduvad mõtted, aistingud, tajud-võimalik tõsta psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Transis e somnambuulses seisundis ei reageeri ta millelegi muule kui hüpnotiseeruja sõnadele. Rapordi- kontakt. Hüpnoosi antav korraldus ei tohi minna vastuollu hüpnotiseeritu eetilis-moraalsete tõekspidamistega, ei tohi lõhkuda tema isiksuse terviklikkust- hüpnoos katkeb.
nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Tegelikutl ollakse kiire une korral ümbritsevast maailmast eraldatum , teda on raskem äratada. Hüpnoos on unetaoline seisund, mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. (sõnaliste sisenduste, metallkuulike, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine). Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores,mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga.Võetakse tõena ja enesekesksena vastu see, mida sisendab hüpnotiseerija. Lõplikult on siiski tõestamata hüpnoosiseisundis saadud meenutuste adekvaatsus. Vajadused ja motiivid Vajadused Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1
spetsialist neuroloogi, psühhiaatri, kliinilise psühholoogi poole. Hüpnoos unetaoline seisund, ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. Levinumate meetodite hulgas on sõnaliste sisenduste, monotoonsete ärritajate või muutumatute pilguga fikseeritavate objektide, väikeste kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores, mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavus, sest valdav osa ajukoorest, sh otsmikusagarate mass, on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli. Hüpnoosiseisundis pidurduvad sageli mõtted, aistingud, tajud ning seetõttu on võimalik tõsta mõnede psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ning sügavusastmedki on erinevad. Nt transis ei
annaabi.ee 
