Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti külge kinni ja rahvas võis tema pihta mädanenud tomateid visata. Samuti toimusid vanasti siin surmanuhtlused. Legendi järgi keedeti üks burgermeister keevas õlis, sest ta varastas linnaelanikelt raha. 1530. aastal asetati Raekoja torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Teda peetakse Tallinna kaitsjaks ja valvajaks. Raekoja platsil asub kuulus Raeapteek. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1442. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Külastage kindlasti Raeapteegi ja vaadake, millest vanasti valmistati ravimeid ( kuivatatud kärnkonnad, prussakad, põdra suguti, muumia käsi ja muud vastikud asjad...) Minnes Raekoja platsilt üles mäkke avaneb teile Riigikogu hoone, mida
Peale oma kalliks saanud hobuse surma läks kangelane endast sootuks välja ning tappis leina ja raevu käes olles kõik ettejuhtuvad metsloomad. Mees sureb tänu oma rumaluse ja mõõga läbi Kääpa jões. Teose suurim vastuolu ilmneb selles, et Kalevipoeg oli ühteaegu inimene ja jumal. Jumalad on teatavasti surematud, aga sangar suri siiski. Peale surma määrati ta karistuseks tänu oma pikale kuriteoregistrile põrguvärava valvajaks. Ta hakkas väravat valvama, et kurjad hinged ei pääseks paradiisi ja vastupidi. Kalevipojal on nii positiivseid kui ka negatiivseid iseloomujooni. Olles ühel hetkel kangelane, töökas, rahva eest hoolitsev, kaval ja julge, muutus ta nagu välk selgest taevast jõhkardiks, kes ei kontrolli oma tegevuskäiku. Kalevipoeg sai tänu oma teisele ,,minale'' karistada. Ta saadeti peale surma põrguväravat kaitsma. Kõik kurjus saab kunagi tasutud.
aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis.1952. aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas on aukohal raekoja kodanikesaalis. Vana Toomas on Tallinna üks populaarsemaid sümboleid - teda peetakse linna kaitsjaks ja valvajaks. Suveperioodil lubatakse linnakülalistel mööda Raekoja keerdtreppe ronida üles kaheksatahulisse torni. Raekoja tornist avaneb maaliline vaade kogu vanalinnale ja selle ümbrusele. Kuidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on
ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Giza surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Sfinks on kuju, mis sümboliseerib inimese, jumala ja lõvi jõudu ühendavat vaaraod. Samas peetakse sfinksi nekropoli valvajaks ja teda samastati jumal Horiga. Sfinks tähendab kreeka keeles kägistajat. Sfinks on välja tahutud kolme formatsiooni kivimitest koosnevast mäeastangust, millest üks (mergli paekivi) on Giza platoo aluseks.
Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased muutuvad koos teose edasiarenemisega, Pärtel muutub peale külasse kolimist tähtsusetuks ning teose algul ei oma erilist rolli ka külarahvas. Kõrvaltegelaseks on ka Meeme, kes ilmus alati suvalistel hetkedel välja ja jõi alati veini. Ta andis Leemetile sõrmuse koos kotikesega, mis tegelikult oli Põhja Konna nahk, mida süües Leemet sai Meeme järel järgmiseks Põhja Konna valvajaks, viimaseks valvajaks. 36. Tegelaskujude analüüs 37. 38. Leemet Leemet on peategelane, kõik keerleb tema ümber. Ta sündis külas, kuhu tema pere oli metsast kolinud. Ta isa tahtis, et temast saaks tubli talumees. Isa aga suri karu käeläbi, kellega emal oli afäär ning peale seda kolisid nad tagasi metsa. Tema perekonda kuuluvad veel õde Salme ja onu Vootele. Leemet austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest
Keegi ei tohtinud Timot näha ning vangla kindralist komandant pidi iga tema sooviavaldusel kohale tulema ning oli temaga alati väga viisakas. Timo rotte täis kongi viidi isegi ilus tiibklaver, ning vangla toidu kõrvale sai tema shokolaadi ja sigarette. Keisri arvates oli ta väga eliitvang. - Vabaks saades pidi Timo olema mõisas koduarestis, algul valvas teda tema naine, hiljem aga mingi inglane La Trobe, kelle määras valvajaks Võisiku mõisa hooldekomisjon. Komisjon määrati seetõttu, et Timo ei suutnud ise oma vara hallata, kuna ta oli hulluks kuulutatud. - La Trobe pidi varsti aga lahkuma, kuna ei kirjutanud komisjonile raporteid. - Timol tekkisid mõtted välismaale põgeneda. Jakob käis ka Pärnus maad kuulamas. Ettekäändeks olid tal mingid Rahvaluuletused Napoleoni-sõdadest mida ta kogunud oli, mida ta nüüd
3.2. Haldjad kui karistajad ja hirmutajad Alati ei pruugi aga kaitse- ja hooleobjekt inimene olla, näiteks iseseisvat perekonnaelu elav metshaldjas hirmutab ja karistab inimesi, kui nad metsale või loomadele paha teevad. “Metsavargaid nuhtleb metshaldjas valjult /.../. Küttidele mängib vingerpussi, ennast mingisuguseks loomaks moondades. Küll paugutab kütt ta pihta, aga /.../ isegi hõbekuul ei suuda talle kahju teha.” (Eisen 1995:50) Metshaldjad on saanud ka “/.../ nagu valvajaks ristiusu pühade päevade eest, et neil ei tehtaks tööd /.../”. Metshaldjas eksitab ja karistab inimesi, kes ei pühitse pühapäeva (vt. Piksid). Näiteks sunnib metshaldjas naist, kes hommikul kirikus armulaual ei käinud ning peale lõunat metsa tööle läheb, üheksa kuud põues kandma ja imetama kaht nõelussi (Masing 1998:178). Kurjadel haldjatel oli tähtis osa laste kasvatamisel, nendega hirmutades tehti selgeks mida tohib ja mida ei tohi teha, kuhu tohib ja kuhu ei tohi minna
annaabi.ee 
