Selle mõttevabaduse normatiivne, kohustav külg tuleb jõuliselt esile teoloogilis-poliitilise uurimuse peatükis "Et vabas riigis võib igaüks mõelda, mida tahab ja öelda, mida mõtleb". Spinoza peen ja tark traktaat on mitmes mõttes nii tugevalt oma ajast ees, et pole ime, et see nii sügavalt tema kaasaegsete usulisi tundeid riivas. Sama kaua kui harrastatud religiooni, on vastuolu väliste tunnusmärkidega piiratud usklikkuse ja sisemise, isiklikult kogetud usklikkuse vahel olnud valuliste tülide põhjuseks. Spinoza teoloogiline-poliitiline traktaat vallandas tormi, mille tulemusena autorit süüdistati ateismis, ketserluses, isiklikus jultumuses. Nende vaidluste lained lõid nii kaugele, et Spinoza esimene ingliskeelse tõlke toimetajal R.H.M. Elwisel oli aastal 1883 oma sissejuhatuses põhjust nentida, et "peaaegu terve sajandi jooksul ka pärast tema surma räägiti Spinozast viisil, mida iseloomustas täielik arusaamatus tema tähendusest ja tähtsusest". Kui
Uudse komponendina tema luules hakkab kaasa rääkima huumor. Seegi on tõend tema sotsiaalselt aktiivse luule muutumisest mitmekülgsemaks ja loomulikumaks. 1971.a. värsikogu “Etüüdid läiteks” on Traadi loomingus meeleoluliselt ühtsemaid ja ühetoonilisemaid üldse, kus valitseb eleegiline eneseväljendus, rusutus ja surutis paisuvad kohati lausa leinalisuseks. Suure osa sellest kogust võib lugeda üldistava tähenduseta enesehaletsuse hulka. Valuliste eneseanalüüside tõukejõuks on elu bioloogilise kulu, hääbuvuse ja kaduvuse paratamatu äkktunnetamine, tingituna ka asjaolust, et Mats Traadil oli tulnud kaua võidelda raske haigusega. Siit ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku
soolamisel, vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranzpunast värvi. Ravimtaim, kasutatakse valuvaigistina (näiteks vannidena), seespidiselt rindkere- ja külmetushaiguste, peavalu, kõhulahtisuse ja unetuse puhul, parandab soolestiku tööd, välispidiselt paljude nahahaiguste vastu. Rahvameditsiinis on kasutatud reuma ja valuliste menstruatsioonide korral. Kogutakse taime ülemist osa õitsemise ajal. Toiduks kasutatakse noori lehti, kuivatatult maitsetaimena (talimajoraan). Õitsemise ajal kogutud ürti kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Sobib kõikide lihatoitude maitsestamiseks ja on üks vorstirohtudest. Itaalia pitsa kohustuslik maitseaine. Võib lisada köögiviljasuppidele, kastmetele. Venemaal kasutatakse ka praegugi veel pune koduõlle ja kalja maitsestamiseks. Lääne- Euroopas maitsestatakse ka
soolamisel, vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranzpunast värvi. Ravimtaim, kasutatakse valuvaigistina (näiteks vannidena), seespidiselt rindkere- ja külmetushaiguste, peavalu, kõhulahtisuse ja unetuse puhul, parandab soolestiku tööd, välispidiselt paljude nahahaiguste vastu. Rahvameditsiinis on kasutatud reuma ja valuliste menstruatsioonide korral. Kogutakse taime ülemist osa õitsemise ajal. 28 Leesikas leeske mari, linnumari, seapohlad, tuhkpohlad Leesikas on üks tuntumaid ravimtaimi erituselundite mitmesuguste haiguste puhul. Näiteks aitab leesikalehetee hästi neerupõletiku või sapikivitõve puhul ning aitab suurendada uriinieritust
mässite põlve sidemetesse. Kaitset võib see ju anda, kuid paari nädala pärast sidet lahti harutades näete, et haav pole paranenud. Tõenäoliselt on see ikka veel niiske ja võib-olla hullemgi kui enne. Haav vajab kaitset, mida pakub side, ent ühtlasi vajab ta värsket õhku, et moodustuks koorik. Samamoodi on inimestel kombeks reageerida emotsionaalsele traumale eitusega või valuliste tunnete allasurumisega. Sageli juhtub see näiteks pärast armastatud inimese surma. Üks või mitu pereliiget ei näita oma valu välja ja surub selle alla. Üks põhjus on mõtteviisis: "Keegi peab olema tugev ja kandma hoolt matuste eest... Keegi peab olema tugev ning lohutama teisi." Paraku pälvivad sellised inimesed oma "tugevusega" tihti kiitust. "Oh, ta on nii tubli... Kindel kui kalju." Sageli surutakse valu alla ka põhjusel, et inimene kardab oma piinavaid tundeid
annaabi.ee 
