Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte:
Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal, Märt Jakobson. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Olles olnud 9 aastat meie rahvusooperi peadirigent, on ta palju saavutanud. 2011. aasta augustis tõi mees Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames lavale Wagneri viimase ja ühe keerukama ooperi „Parsifal“, mille eest pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2011. Ooper kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit. Esimene vaatus oli kõige pikem. Õnneks oli 2 vaheaega, mille ajal sai end turgutada. Need kulusid väga marjaks ära. See on kõige pikem teatritükk, mida ma vaatamas olen käinud. „Carmen“ põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis
seisukorras. Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus. Hans von Paykülli hauaplaat Johannes Ballivi hauaplaat: Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat: Adam Johann Schrapferi hauaplaat: 10. Mis on kandelaaber? Mille poolest on eriline nigulistes asuv? kandelaaber (ld candela – vahaküünal) - kunstipärane kõrge küünla- või lambijalg Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber mis elas üle Tallinna pommitamise ja kiriku põlemise, annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Seitsmeharulise lühtri põhilahendus on pärit Jeruusalemma templist. Säilinud on neid suuri haruldasi lühtreid Euroopas vaid mõned. 11. Sinu üldmulje muuseumist Selles muuseumis olen ma juba käinud. Minu arvates, on seal midagi haarav. Igal pool on kunstiteosed, mille peale vaadates, saab iga kord midagi uut ja huvitavat leida
Õpetajatele ja õpilastele Avati 13.11.1927 Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestusmärk otsustati püstitada Reaalkooli ja Estonia teatri vahelisele platsile. Mitmete eesti tuntumate kujurite kavandite hulgast valis mälestussamba komisjon välja Ferdi Sannamehe töö, mis kujutas põlvili langenud meest, kelle käsi on õles tõstetud. Kuju modell oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harri Nurmet. Oma osa samba valmimisse andis ka tsaar Peeter I: valukojas läksid ümbersulatamisel käiku ka kunagi Vabaduse platsil paiknenud Peeter Suure monumendi kaks kätt ja üks saabas. Mälestusmärgi avamispäev, 13. november 1927, oli väga tormine nagu ka ''Poisi'' edasine saatus. Esimest korda saabusid uue korra pooldajad miilitsa kaitse all mälestusmärki hävitama 23. septembril 1940. aastal. Vaatamata koolilaste ja linnakodanike protestile ja meelepahale, sammas demonteeriti ja veeti Linna Tööhoovi territooriumile.
o Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa ja hilisemal ajal ka Madalmaad. o Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks oli seinamaal, millest säilinud on vähe. o Hermen Rode- lübeci maalija kellelt telliti Niguliste kiriku tiibaltar. o Bernt Notke- kappaltar pühavaimu kirikus. Tema suurejoonelisem maal oli „Surmatants“, millest on säilinud 7,5 m pikkune tükk. o Tallinna valukojas töötasid osavad meistirid kelle tööd levisid ka Põhjamaades. o Kirikud ja kloostrid olid kulla ja hõbeda rikkad, kuid kitsastel aegadel konfiskeeriti vara ja sulatati ümber nt hõberahadeks. Seepärast on tänapäevani säilnud vähe teoseid. o Michel Sittow- tln sündinudd euroopas tunnustatud maalikunstik, kes töötas ka tln ja on kuulus renessansi maalija. Tema töid on laialdaselt maailma muusiomites.
annaabi.ee 
