kujutlusvõime sõltub mingist muust asjast, kui mina. Kui eksisteerib mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks enda omal suval tema poole suunata just kui jälgmiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju. · Kõiki apetiite ja afekte tunneme kehas ja keha jaoks. Valu ja lõbu kõditust tunneme keha osades, aga mitte mingites teistes väljaspool keha. Lähemalt määratlematule valuaistingule järgneb teatav kurbus hinges ja kõdiaistingule teatav rõõm ning see määratlematu näpistus kõhus, mida ma kutsutakse näljaks, manitseb toitu võtma ja kõri kuivus jooma ja teiste aistingute puhul vastavalt samuti, selle kohta ei ole mul muud põhjendust, kui et loodus on inimest niimoodi õpetanud. 2) Argumendid meelise tunnetuse vastu · Kauguses võivad tornid paista ümmargused, aga lähedalt vaadates võivad tegelikult olla neljakandilised.
aistinguis. Ja otsustasin mõneti põhjendatult, et see keha, mida nimetasin teatava spetsiifilise õigusega enda omaks, kuulub minu juurde rohkem kui ükski teine ei saaks ma ju ennast kunagi temast lahutada nagu teistest; kõiki apetiite ja afekte tundsin temas ja tema jaoks; ja lõpuks valu ja lõbu kõditust tundsin tema osades, aga mitte mingites teistes väljaspool teda. Aga miks järgneb sellele lähemalt määratlematule valuaistingule teatav kurbus hinges ja kõdiaistingule teatav rõõm või miks see määratlematu näpistus kõhus, mida ma kutsun naljaks, manitseb mind toitu võtma, aga kõri kuivus jooma ja teiste aistingute puhul vastavalt samuti, selle kohta ei ole mul muud põhjendust, kui et loodus on mind niimoodi õpetanud; sest ei ole ju üldse mingit sugulust (vähemasti sellist, mida mõistaksin) selle näpistuse ja söömistahte vahel, või valutoova asja aistingu
Tunni jooksul jõuab ta mitu korda taluvusvõime piirile. Samas peab ta seda maha suruma, sest ta on õpetaja. Alati see ei õnnestu, aga enamasti. Enamus juhtudel tagajärg on see, et hakkavad välja lööma mingid füüsilised probleemid. Tekib peavalu näiteks. Kui ta annab kuid niimoodi tunde, siis on oht, et see peavalu võib muutuda krooniliseks. Nüüd tuleb mängu see etapp, mida Reich nimetab keha soomusrüüks. See on keha kaitserefleks valuaistingule. Kaelalihased tõmbuvad pingesse ning peavalu ei ole enam terav. See on keha kaitse sellele valuaistingule. Kui see on krooniline, siis need pinged muutuvad samamoodi tugevaks ja krooniliseks. Kui keha raudrüü elemendid on väga tugevad inimese kehas, siis seda võib isegi silmaga näha. Reich ütleb, et tema kehale suunatud teraapia aitab neid blokeeringuid või pingete kohti leevendada. Miks neid pingeid ei võiks olla, kui nad valuaistingu vastu aitavad
Lisaks pidid need kaitsma ka tuumarünnaku eest. Tänapäeval on ta uuesti tuntuks saanud. Kehale suunatud psühhoteraapia, mis sisuliselt tähendab seda, et energia peaks saama inimeses liikuda, selleks tehakse mitmesuguseid harjutusi, massaaze. Keha raudrüü/soomusrüü mõiste Kaitserefleksiks mingisugusele aistingule on kehal kalduvus tekitada blokeeringuid, nt õpetajal tekib peavalu, kuna ta on tihti pinge all. Keha soomusrüü- keha kaitserefleks valuaistingule. Kaelalihased tõmbuvad pingesse ning peavalu ei ole enam terav, kuid samuti muutub inimene tuimaks ja ükskõikseks, kuna blokeerib ka keha tundeid. Kehale suunatud teraapia aitab neid blokeeringuid või pingete kohti leevendada. 7 piirkonda inimese kehas, kus kõige sagedamini need pinged tekivad. Need on keha segmendid: · silmad, kulmud, laup · suu, lõug · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmik, selg · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
venitada. See aga omakorda vähendab spasmi (Zupping, 1990). •Kõige enam on alaseljavalude korral kasutusel TENS. Transkutaanse elektrilise närvistimulatsiooni (TENS) toime seisneb analgeesias - mõjutades suuri müeliiniga kaetud aferentseid närvikiude, blokeeritakse valu ülekanne väikestele müeliinita närvikiududele (Devlin, 2003). •Venitusravi soovitatakse radikulaarsete valude korral, lülisamba liigeste hüpomobiilsuse, kootunud sidekoe, lihas-spasmide raviks vastavalt valuaistingule alates 2 valupäevast (Pellecchia, 1994). Lülisamba nimmepiirkonna traktsioonvenitus Traktsioonvenituse tähtsus seisneb diskidele avalduva surve vähendamises, pehmete kudede venitamises ja lülidevahemulgu suurenemises. Väljasopistunud diski tagasilibisemist õigesse kohta venitusraviga siiski ei saavutata (Lee, Evans, 2001). Traktsiooni vastunäidustusteks on: ligamentide ebastabiilsus, varasem lülisamba trauma,
•Puuteretseptorid •Temperatuuriretseptorid Valu kontroll •Valutundega seotud retseptorid 1. Valu mõjub kognitiivsetele protsessidele 2. Hüperalgesia: juba kahjustatud kude tundlikum valuaistingule (sensibilisatsioon) Retseptorite paiknemine b. Valuaistingut võib modifitseerida mõni teine sensoorne input •erinev tihedus •erinev asetus (nt.keelel) •adaptatsioon erinev: kiire (puudutusele, must/ valgele), aeglane (survele, värvidele) Mitmed ajupiirkonnad võivad pidurdada valuaistingut • notsitseptiivsed e.valuretseptorid: a
annaabi.ee 
