populaarsemaks moetantsuks. Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis. Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane valss on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi kutsutakse ka inglise valsiks. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. 3 Tango
tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants ja paljud teised. Kõige tuntub kõigist tantsudest on vaieldamatult aeglane valss, mille teine nimetus on Inglise valss. Tegelikult on selle tantsu päritolumaaks hoopiski Saksamaa, kus see oli väga populaarne juba 1700'ndate lõpus. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul muutunud, ning Inglismaalgi veel kohandatud. Sellepärast nimetataksegi seda tantsu ka Inglise valsiks. Standardtantsudest on valss esimene. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi, mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Viini valss on standardtandsudest kolmas tants, mida tavaliselt õpitakse. Valsis, aga eriti viini valsis, kuna see on kiire tants, on eriti oluline see, et paar püsiks kindlalt koos. Partnerid peavad ümber üksteise pöörlema. Oluline on valsi
palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad, kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari
võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Osade tantsude nimedega on keeruline lugu, kuid valss on üks neist tantsudest, mille nimi on eesti keeles enam-vähem sama nagu inglise või saksa keeles. Kui saksa keeles on sõna "walz", siis inglased on sellest tuletanud "waltz", eesti keeles niisiis lihtsalt valss. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi - aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss, tempoks on 30 takti minutis. Viini valsi tempo on 60 takti minutis. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad, kuid kuna see on
See meloodia meenutab tõesti suure jõe voolamist. ,,Ilusal sinisel Doonaul" hämmastab kõige enam ühelt osalt teisele üleminekute ootamatuse ja samaaegselt range piiritlustega. Iga valsimeloodia sellest tsüklist kujutab endast iseseisvast teost, ent koos moodustavad need ühtse viimistletud ja lõpuleviidud muusikateose. Kui ,,Ilusal sinisel Doonaul" oli muutunud Straussi enda suureks imestuseks tema kõige populaarsemaks valsiks, otsustas helilooja tänada Viini meeste lauluseltsi endist dirigenti Herbeckit- keda ta pidas kaudseks ,,süüdlaseks" Doonau-valsi menus-, pühendades talle oma järgmise valsi ,,Vein, naised ja laul", tõelise ülistuse epikuurlikule elunautimisele. Straussi valsikuninga tiitlit kinnitasid veelgi kaks järgmist valssi :"Uus-Viin" ja ,,Viini veri". 1860-70-ndad aastad kujunesid Straussi loomingulise õitsengu tippajaks. Muidugi
annaabi.ee 
