teadmised. Õppimine igapäeva olukorras. Kontektstuaalne õpikäsitlus Keskne õpimeetod probleemide lahendamine. Tegevuskonna muutmine aktiivseks õpikeskkonnaks. Paremaks individuaalsustega arvestamiseks võimalik moodustada rühmi. Sisurõhutav õppimiskäsitlus Rutiin ja traditsiooniline päevarütm loovad aluse õppetegevuse kavandamiseks. Päevakavas lisaks mängule ka õppetegevused. Olulised konkreetsed eesmärgid ja saavutatud oskused. Valmsitatakse lapsi ette kooliks (järjekorras ootamine, püsivus, istumine jms). Lapsest lähtuv õppimiskäsitlus Õpetuse lähtekohaks vaba tegevus. Õppimisele ei seata selgepiirilisi eesmärke. Õpetaja hoidub õpetamisest, jälgib lapsi. Esikohal laps ja tema individuaalsus. Märkamatu õppimine. Dokumenteerimine pole vajalik. Biheivioristlik õppimiskäsitlus Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine
väike, mis põledes eraldab kahjulikke gaase. Laseb valgust lbi 80-94%. Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks. Talub hästi keemilisi aineid, vesi ja niiskus ei mõjuta üldse. Vaatamata keskmisel tihedusele on nad head helisummutajad. Plastmassid lasevad gaase läbi, nt kasvuhoonekile. Kõige enam kasutatakse ehituses PVC plaste. PVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti. • PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste. • PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena. • Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede, tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine. • Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena, akende ja
väga väike, mis põledes eraldab kahjulikke gaase. Laseb valgust lbi 80-94%. Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks. Talub hästi keemilisi aineid, vesi ja niiskus ei mõjuta üldse. Vaatamata keskmisel tihedusele on nad head helisummutajad. Plastmassid lasevad gaase läbi, nt kasvuhoonekile. Kõige enam kasutatakse ehituses PVC plaste. PVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti. • PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste. • PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena. • Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede, tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine. • Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena,
jahvatusega; sisaldab kliide osakesi, saagis ühekordsel jahvatusel 85% d) lihtjahu värvuselt halliaks valge, saadakse madaljahvatusel; kliisid ei eraldata ja nende osakesed selgesti nähtavad, jahvatus teraline, saagis 95% 4) kaerajahu toiduks kasutatakse lihtjahuna 5) tatrajahu 6) maisijahu kasutatakse nii toitude valmistamisel kui tööstuslikuks otstarbeks. 7) riisijahu 8) hernejahu valmsitatakse kooritud hernestest jahvatamise teel, värvuslt kollane või kollakas- roheline 9) sojajahu Kvaliteedinäitajad: · värvus iseloomustab jahu sorti. Mida kõrgemasse kvaliteediklassi jahu kuulub, seda vähem on jahus kliisid ja seega jahu värv heledam ja ühtlasema värvusega · lõhn samasugune kui purukshõõrutud teradelgi. Läppunud ja hapu lõhn viitavad jahu riknemisele, teravalt magusavõitu näitab, et jahu on toodetud idanema läinud teradest.
Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta toimub aine- ja energiavahetus Kloroplastid plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmsitatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikeseenergiat Vakuool õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti Tsütoplasma see on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanislisi aineid Mitokondrid varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muunduvad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse.
vormi. Sobivad sellised metallid, millel on vedelas olekus hea voolavus. Kasut, kui detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa, 2.1) Tavalisem on vormivalu.Ühekordsed-pärast sulami tahkumist purustatakse vorm. Korduv- avatavad, et metall kätte saada. 2.2)Survevalu. Vedel sulam surutakse vormi. Valmistatakse terases. Võimalik kasutada madala sulamistemp metallide korral.2.3) Ümbervalu-detaili täpne koopia valm.vahast või plastikust. Selle ümber valmsitatakse kõvenev vorm2.4) Pidev valu--Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jah-tub. 3)Pulbermeetodid--sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaiku kujuga detailid ja need kuumu-tatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine.Liigitakse: 3.1) Keevitamine.3.2) Jootmine. 4)Detailide valmistamine lõikamisega: treimine, puurimine, frees 11.Anorgaanilised klaasid. Klaasdetailide valmistamine.
sulam deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt liiga väike, valu on odavam kui vormimine. 2.1)Tavalisem on vormivalu. Ühekordsed-pärast sulami tahkumist purustatakse vorm.Korduvkasutatavad- avatavad, et metall kätte saada. Metallvorme nim kokilliks.; 2.2)Survevalu. Vedel sulam surutakse vormi. Valmistatakse terases. Võimalik kasutada madala sulamistemp metallide korral. 2.3) Ümbervalu-detaili täpne koopia valmistatakse vahast või plastikust. Selle ümber valmsitatakse kõvenev vorm. Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse metalli sulam. 2.4) Pidev valu--kasutatakse esmaseks kristalliseerumiseks. Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jahtub. 3)Pulbermeetodid----sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine.