Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jms. Keskmise inimese jaoks on vajalik 3-5 g soola ööpäevas. 1/3 soolast laekub organismi naturaalsete toiduaintega milleks on juurviljad, liha jms. 1/3 töödeldud toiduainetega nagu leib, vorst jms ja 1/3 toidu valmistamisel (supid, praed) või valmistoitudele lisatud soola kaudu. Soolal on kahjulik ja kasulik toime inimese organismile. Kahjulik: naatriumi liigtarbimine põhjustab vee liigse kogunemise organismis, tekitab turseid, kurnab neerusid, tõuseb vererõhk ja toimub vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega. Kasulik: naatrium on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja, happe-leelise tasakaalu reguleerija ja närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja.
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus 23 Käti Peedumäe ,,Sool " Juhendaja: Lemmi Heero Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstus...
nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl. 3. Tuleb süüa rohkem kiudaineterikast toitu. 4. Päevas tuleks süüa vähemalt 5 puu- ja köögivilju. 5. Nädalas tuleks süüa 2-3 korda kala, mis annab organismile oomega-3 rasvhappeid ja D-vitamiine. 6. Püüa vähem süüa rasva ja küllustunud rasvhappeid. 7. Söö vähem suhkurt, selle asemel söö puuvilju. 8. Tarvita vähesel määral soola. Kui teed ise süüa saad soola sisaldust kontrollida, aga valmistoitudele on pandud tihti soola rohkem kui võiks ja see ei mõju samuti ka suurtes kogustes igal toidukorral sinu organismile hästi. 9. Joo päevas piisavalt vett. Täiskasvanu võiks päevas juua 2-3 liitrit. 10.Ära liialda alkoholiga, sest see annab lisaenergiat. 2014 Rakvere Ametikool Toiduhügieeni ABC. 1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega.
• Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha köögiviljasuppe ja lisada neile keedetud vasika- või küülikuliha, kalkunit või kana. Peamine erinevus: liha tuleb lisada valmis supile, et ei tekiks puljongit. • Võib küpsetada fooliumis või keeta koha, turska, latikat, haugi, karpkala või navaagat. Võib juua keefirit ja hapupiima, süüa väherasvaseid juustusorte ja mittehaput kohupiima, lisada valmistoitudele taimeõli või koorevõid. Lubatud on kõik tangud, makaronitooted, kõrvits, porgand, suvikõrvits, peet, lillkapsas, kartul, kompotid, tarretised, küpsetatud õunad. • See nimekiri üsna muljetavaldav ning õhkgrillide ja multipottide ilmumine on muutnud elu oluliselt kergemaks: nüüd on mitmekesiselt ja maitsvalt süüa teha palju lihtsam. Ensüümidega toetamine
Jodeeritud sool on mõningase joodisisaldusega sool Ühe kg soola kohta 1,5-3,5 g joodi Pansool on vähendatud naatriumisisaldusega sool Lisatud on ca 25-40% kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati Põhieesmärk on vähendada inimeste naatriumi tarbimist Soola laekumine organismi 1/3 naturaalsete toiduainetega (juurviljad, liha jne) 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jne) 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jne) või valmistoitudele lisatud soola kaudu Soola toime Kahjulik toime naatriumi liigtarbimine Vee liigne kogunemine organismi Tursete teke Neerude kurnatus Vererõhu tõus Vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega Kasulik toime naatrium on: Vee hulga reguleerija kudedes Vererõhu mõjutaja Happe-leelise tasakaalu reguleerija Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja Soola kasutamine Toiduvalmistamisel maitseainena
(40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt
Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni
annaabi.ee 
