kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad koondavad uutele kogemustele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on k õppimiskäsitluses ise aktiivne & valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. - Õpitakse mõtlemise, kogemuste koosmõjul ja järgneb kognitiivsete struktuuride arendamine. Õppimine õppija tegevuse tulemus. Õpetaja toetaja, kelle roll suunata. Lapsekeskne õpikäsitus Mängimsie käigus õpib laps iseenda ja ümbritseva kohta uut. Aktiivne õpieprotsess, mis toimub
kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). Humanistlik õpiteooria Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane, püütakse ka õppimise tõlgendamisel esitada säärane avatud mudel, mis oleks vaba mis tahes laadi reduktsionismist. Nad väidavad, et õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste,
Tegelikult võiks siin rääkida kahest erinevast hariduse olemuse käsitlusest ja hariduse tüübist – niiütelda “sofistlikust haridusest” ja “sokraatilisest haridusest”: 1. Sofistlik hariduse-käsitlus käsitab hariduse sisu millegi sellisena, mis on juba valimiskujul olemas. See on see teadmine ja oskus, mida sofist täiel määral juba valdab ja mida ta aitab õpilasel omandada. Õpetusprotsessi lõpuks peaks õpilanegi valdama neid valmisteadmisi ja -oskusi, mida ta võib sellisena kohe rakendada nendele olukordadele, millega hakkamasaamiseks need teadmised ja oskused olid mõeldud. Nagu eelmises loengus juttu oli, seisnes see teadmine oskuses olla polis`e avaliku ühiskondlik-poliitilise elutegevuse efektiivne osaline. Loomulikult sai seda oskust edasi täiendada, kuna enam-vähem kõike, mida inimene teeb, saab teha ka paremini. Kuid sellel teadmisel oli siiski alati teatud lõplik
Õppijad puutuvad kokku uue kogemusega, koondavad sellele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi liiguvad nad eemale vaimsest tasakaaluasendist ja struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on konstruktivistlikus õppimiskäsitluses ise aktiivne ja iseseisev ning valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik , varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I
kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). (Wikipedia, 2013) 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane, püütakse ka õppimise tõlgendamisel esitada säärane avatud mudel, mis oleks vaba mis tahes laadi reduktsionismist
annaabi.ee 
