KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui
suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid. Moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Üleriigilise tähtsusega savimaardlad on Arumetsa, Aseri, Joosu, Kallavere, Kunda ja Küllatova
kraadi. Aine temperatuur püsib muutumatuna kogu agregaat oleku muutuse ajal. Soojusmahtuvus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra. Mida suurem on aine soojusmahtuvus, seda rohkem suudab ta soojust siduda. Nt: vesi seob tunduvalt rohkem soojust, kui alumiinium. Et alumiiniumil on hea soojusjuhtivus, aga väike soojusmahtuvus, siis valmistataksegi kliimaseadmete aurustid ja kondensaatorid tavaliselt alumiiniumist. Rõhumõju Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel maht väheneb, temperatuur ja rõhk suurenevad. Gaasi paisumisel maht suureneb ja temperatuur ning rõhk langevad. Aurustumine Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välis rõhust. Koosvälis rõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Küllastunud aur
Viljastunud õiel kulub vilja väljaarenemiseks 4-6 kuud, täieliku suuruse saavutanud vilja küpsemiseks läheb veel vähemalt üks kuu. Kuigi kakaopuu viljad valmivad aastaringselt, koristatakse neid kaks vaid kaks korda aastas ning seda tänapäevani vaid käsitsi (et õisi ega teisi vilju ei vigastataks). Kakaopuu vili on 20-40 cm pikkune ning ameerika jalgpalli kujuline vili. Vilja sisemuses on tiheda pakina 20-60 toorelt umbes põldoa suurust seemet - just neist valmistataksegi šokolaadi. Šokolaaditööstuses on tänapäeval kasutusel kolm kakaosorti - Trinitario, Forastero ja Criollo - neist parimaks peetakse just viimast, mis on iidsete maiade aladelt pärinev igivana sort. Criollo moodustab maailma šokolaaditoodangust vaid 10% ning seda kasvab vaid vähestel aladel. Parimate omadustega šokolaadi saab just Criollo sorti ube kasutades, kuid ka kahest teisest kasvatavast sordist saab kvaliteetset šokolaadi, kui neid röstida ja segada õigetes vahekordades.
Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi
erinevuse(klaas vs plastiksüstal) ❏ Ühe tilga mass ~0,0513g ❏ Pindpinevust juhivad kohesioonijõud, märgamist adhesiooni- ja kohesioonijõud koos ❏ Seebimullide tegemiseks peab pindpinevustegurit vähendama. Pindaktiivsed ained. Mullid kuivavad õhukeseks, sisemine ja välimine külg saavad kokku Tuumareaktsioonid ❏ Kulla valmistamine (eesmärk). Pb, Sn, Fe -> Au ❏ Tuumareaktsioonide käigus valmistataksegi uusi elemente ❏ H -> He - kergete tuumade ühinemine, tähtedes toimuv tuumareaktsioon ❏ Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. ❏ Tuumareaktsioone on kahte liiki: kergete tuumade ühinemine, raskete tuumade lõhustumine (lagunevad), nt tuumajaamades uraan laguneb, eraldub He aatomi tuum
3. nimetuse alusel: o psühhostimulaatorid o hallutsinogeenid o kanepi preparaadid o opiaadid Psühhostimulaatorid Kokaiin - on euforiseeriv uimasti, taimse päritoluga alkaloid. Ta on isoleeritud kokapõõsa (Erythroxylon coca) lehtedest . Ka kokapõõsa lehtede närimine kustutab näljatunde, ergastab, taastab jõu. Samal ajal kiireneb pulss, tekib kohin kõrvus, esineb pearinglus. Kokaiini valmistataksegi kokataimest . Ühest tonnist kokalehtedest saab ainult kaks kilogrammi puhast kokaiini. Viimane on narkomaanide hulgas kasutusel valget värvi pulbrina või kapslites. Sel on terav ebameeldiv lõhn, meenutades vahel naftasaadusi. Seda tõmmatakse ninna, süstitakse ja suitsetatakse. Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil:
kuulub rasksulava savi kategooriasse. Üldine madalseis keraamikatööstuses ei soodusta paraku nende kasutuselevõttu. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi (foto 3) Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (foto 4), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti (foto 5), mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid. Alates 1994. aasta suvest toodetakse Häädemeeste lähedal peale keramsiidi ka kergkruusplokke. Praegu töötab Häädemeestel Optiroc AS andmetel kergkruusa tootmisliin võimsusega 400 000 m3 aastas ja kaks kergploki tootmisliini koguvõimsusega 150 000 m3 aastas. KOKKUVÕTE
positiivsem faas B ja kõige negatiivsem faas C, mistõttu kulgeb vool faasist B läbi dioodi VD4, läbi tarbija, läbi dioodi VD5, C faasile. Kasutatavaid dioode võib jagada kahte gruppi sõltuvalt sellest, millised elektroodid on lülituses kokku ühendatud sama potensiaali all. Nii on katood gruppi dioodideks VD2, VD4 ja VD6, anood gruppi dioodideks VD1, VD3 ja VD5. Nimetatud dioodi gruppidel võib kasutada ühiseid radiaatoreid, kui dioodid on vastavalt konstrueeritud. Valmistataksegi kahte liiki dioode, ühtedel on anood korpuses, teistel katood korpuses. Kasutamisel tuleb rangelt kontrollida millise grupi dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekkitame radiaatoriga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldites kaks radiaatorit, millest üks on negatiivse pinge all, teine positiivse pinge all. Sildlülituses kolmefaasilise alaldi väljundpinge on väikese pulsatsiooniga ja suure sagedusega. Paljudel
(mikro amprites), kuid lülitatav objekt on põhimõtteliselt pinge all. Ohutusebjektilises seisukohas nõutakse seepärast kontaktivaba lülititel veel ohutustehnilise elektomehaanilise lüliti lisamist, mida küll ei kasutata lülituselemendina, vaid õhu vahe tekitamiseks nii nagu lahklüliti jaotusseadetes. Tänu sellele et lülituselemente tüüritakse elektroonselt, on võimalik teostada erinevaid lülitamisreziime , ning kontaktivabu lüliteid valmistataksegi erinevatele lülitusreziimidele, ning need valitakse sõltuvalt kasutusvaldkonnast. On olemas järgmised lülitusreziimid: 1. ZS Zero Switch. Lülitab sisendsignaali saamisel järgmisest vahleduvpinge null hetkest, ning lülitab välja sisendsignaali lõppemisele järgmisest null hetkest. Selline nullhetke kasutamine kergendab lülituselementide tööreziimi, kuna lülitushetkel elementi läbiv vool on null või minimaalne. 2
kõige positiivsem faasi B ja kõige negatiivsem faas C mis tõttu kulgeb vool faasist B läbi dioodi VD4 läbi tarbija läbi dioodi VD5 C faasile. Kasutatavaid diode võib jagada kahte gruppe sõltuvalt sellest millised elektroodid on lülituses kokkuühendatud sama potentsiaali all. Nii on katood grupi dioodideks VD2 4 6 anood grupi dioodideks VD1 3 5. Nimetatud dioodi grupidel võib kasutada ühiseid radiaatoreid. Kui dioodid on vastavalt konstrueeritud. Valmistataksegi kahte liiki diode ühtedel on anood korpuses teistel katood korpuses. Kasutamisel tuleb rangelt kontrollida millise grupi dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekitame radikaga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldides 2 radikat milles üks negatiivse pinge all teine positiivse pinge all. Dioodide Andmed: Sildlülituses 3 faasilise alaldi väljundpinge on väikese pulsatsiooniga ja suure sagedusega. Paljudel juhtudel ei olegi vaja 6% pulsatsiooni siluda näiteks relee
Viljastunud õiel kulub vilja väljaarenemiseks 4-6 kuud, täieliku suuruse saavutanud vilja küpsemiseks läheb veel vähemalt üks kuu. Kuigi kakaopuu viljad valmivad aastaringselt, koristatakse neid kaks vaid kaks korda aastas ning seda tänapäevani vaid käsitsi (et õisi ega teisi vilju ei vigastataks). Kakaopuu vili on 20-40 cm pikkune ning ameerika jalgpalli kujuline vili. Vilja sisemuses on tiheda pakina 20-60 toorelt umbes põldoa suurust seemet - just neist valmistataksegi sokolaadi. Sokolaaditööstuses on tänapäeval kasutusel kolm kakaosorti - Trinitario, Forastero ja Criollo - neist parimaks peetakse just viimast, mis on iidsete maiade aladelt pärinev igivana sort. Criollo moodustab maailma sokolaaditoodangust vaid 10% ning seda kasvab vaid vähestel aladel. Parimate omadustega sokolaadi saab just Criollo sorti ube kasutades, kuid ka kahest teisest kasvatavast sordist saab kvaliteetset sokolaadi, kui neid röstida ja segada õigetes vahekordades.
2. Nektar. Täismahla on lahjendatud veega. Vett on neis 50-75%, st et ühes liitris nektaris võib olla pool liitrit või enam vett, ülejäänud osa on täismahl. Lisaks veele on mahlale segatud ka suhkrut, sidrunhapet või muid lisaaineid. 3. Mahlajoogid. Nendes on mahla vähem kui 1/4 osa, 3/4 osa on vett. 4. Mahl, mis on saadud kontsentreeritud mahlast. Kontsentreeritud mahla lahjendatakse veega. Eestis valmistataksegi mahlu peamiselt kontsentreeritud mahlast. Karastusjoogid. Tuntumad nendest on: apelsinimaitselised – Fanta, Jaffa; sidrunimaitselised – Sprite; 63 greibimaitselised; laimimaitselised; kokakoola ja pepsikoola; toonikud. Kali. Kali on käärimise teel saadud alkoholivaba jook. Seda valmistatakse punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest.
annaabi.ee 
