Jäätmeala...............................................................................................................................13 Kompostimise korraldamine.....................................................................................................14 Kompostipartii kvaliteet ja nõuded selle tagamiseks............................................................14 Kompostimise protsessi kvaliteedi mõjutajad, jälgimine ja dokumenteerimine...................18 Valmiskomposti ohutuse ning kvaliteedi seiramine..............................................................20 Mida võiks veel jälgida tootmisprotsessil.............................................................................20 2 Tööjõu vajadus............................................................................................................
22. Jõgeva jäätmejaam 23. Tartu jäätmejaam 24. Elva jäätmejaam 25. Põlva jäätmejaam 26. Valga jäätmejaam 27. Võru jäätmejaam 28. Türi veepuhastusjaama kompostimisplats 6. BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLUSSAADUSTE KASUTAMINE JA KVALITEET Kompost on väetusainerohke ja tasakaalustatud huumusetaoline aine, mis sisaldab peaväetusaineid ja mikroelemente lahustuvas vormis. Komposti kvaliteet sõltub eelkõige komposti toorainest, protsessi läbiviimise tingimustest ja valmiskomposti koostisest. Kvaliteet omakorda määrab komposti kasutusalad. Kodukomposti on ammustest aegadest kasutatud huumusrikka lisandina aiamullale. Komposti saab kasutada haljasaladel, maaparanduses, teenõlvadel jne. Madala kvaliteediga komposti saab kasutada näiteks prügilate katmiseks. Jäätmete laiaulatusliku kompostimise juurutamisel tekib suur hulk komposti, millest osa on kvaliteetne, osa aga suuremal või vähemal määral reostunud. Kvaliteetkomposti müügist saab
Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul. Komposti valmistamist raskendab see, et taimsed jäätmed võivad olla risustatud plasti, klaasi, kivide ja metalliga. Kui olmepraht ja võõrised kalmistujäätmetest välja sõeluda, võib neist toota kvaliteetkomposti. Valmiskomposti järgi on kohapeal vajadus, sest kalmistute hooldamiseks kulub mulda vms kasvupinnast. Samuti on võimalik kalmistul sisse viia jäätmete sorteerimine. Eraldi kogumismahutid võõristele ja eraldi konteinerid või kohad (hunnikud) orgaanilisele materjalile. Kalmistuprahi tekkimise hulga, koostise ja selle tekkimise ajalise jaotuse kohta täpset arvestust ei peeta. Oletatavasti on see aiaprahiga sarnane. Lisaks on jäätmete tekkimine seotud ka surnuaiapühade ja teiste traditsioonidega.
on piisavalt paindlikud, et kasutada erinevaid ruumi. tooraineid; _ lagugaase saab koguda ja puhastada ning samuti saab ära kasutada tekkivat kompostisoojust. Komposti kasutamine: Komposti kasutamisviis oleneb ta koostisest. _ Kompostitavad jäätmed olema vabad reoaineist ja võõristest _ Valmiskompostis ei tohi olla: · tõvestavaid mikroorganisme, · raskmetalle, · kahjulikke mikroelemente, · mürgiseid ühendeid, · Umbrohuseemneid. · Võõriseid ( klaas, plast, metall) · Valmiskomposti omadusi oluliselt muuta ei saa · Head komposti saab vaid kvaliteetsest toormest Mõne kompostisaaduse kasutamine on Eestis seadustega reguleeritud: reoveesette kompost, õlise pinnase kompost Reovee sette stabiliseerimine: Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" määratleb, et .... _ Sete on töödeldud selle määruse tähenduses, kui selles sisalduv
· tõvestavaid mikroorganisme, Eestis seadustega reguleeritud: · raskmetalle, reoveesette kompost, · kahjulikke mikroelemente, · mürgiseid ühendeid, õlise pinnase kompost · Umbrohuseemneid. · Võõriseid ( klaas, plast, metall) · Valmiskomposti omadusi oluliselt muuta ei saa · Head komposti saab vaid kvaliteetsest toormest Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 51 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 52 Reoveesette stabiliseerimine Reoveesette stabiliseerimine Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78