Valmiduslepet kasutatakse kõige rohkem laenu võtmiseks. Valmidusleppe alusel avab IMF leppe sõlminud riigile krediidilimiidi teatud ulatuses tema kvoodist. See lepe sõlmitakse alates 12st kuust kuni 18 kuuni ning laen tuleb tagasi maksta 3-5 aasta pärast, kui riigil pole enam probleeme oma maksebilanssi tasakaalus hoida. Kvoot on sisseastumismaks, mis tuleb tasuda kui soovitakse ühineda valuutafondiga. Kui siiski see tagasimaksmise aeg ei sobi, on võimalus sõlmida ka laiendatud valmiduslepe, mille ainsaks erinevuseks on see, et laen tuleks tagasi maksta 4,5-10 aasta pärast. IMFi seiretegevuse eesmärk on julgustada riike rakendama selliseid majanduspoliitika ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Samal ajal kui loodi IMF, loodi ka teine rahvusvaheline rahaasutus, mille nimeks sai Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction
Esimese osa ulatuses on riigil suhteliselt lihtne vahetada kaduvaluutat välisvaluutaks, kuid talle kehtib taastamiskohustus tavaliselt 3-5 aasta jooksul. Ülejäänud osi nimetatakse ülemisteks krediidiosadeks ja nende ulatuses võib koduvaluutat välisvaluutaks vahetada vaid juhul, kui riik on teinud endast kõik oleneva, et tagada maksebilansi tasakaal ning majanduse tasakaalu saavutamisel on riik rakendanud võimalikke abinõusid. Tavaliselt sõlmitakse nende kasutamiseks valmiduslepe, mis seab riigile kohustused majanduse stabiliseerimiseks ja arendamiseks ning laenu tagasimakse tingimused. IMF saab laenudena välja anda vahendeid, mis on kogunenud sissemaksetena, kuid alati peab arvestama seda, et sissemaksete üks osa võib olla rahvuslikus valuutas, mis aga piirab laenude välja andmist. Seega peab IMF hankima täiendavaid ressursse, et katta laenuvajadus aktsepteeritavas valuutas, mille tagatiseks on rahvuslike valuutade reserv
IMF jälgib, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus -ja kaubanduslepetest IMF laenab nendele riikidele, Millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat, Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks
IMF laenab nendele riikidele, millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF laenud IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused. Laenu tähtajaks enamasti 5 kuni 10 aastat. Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0,51% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks (Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist. Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks
Esimese osa ulatuses on riigil suhteliselt lihtne vahetada koduvaluutat välisvaluutaks, kuid talle kehtib taastamiskohustus tavaliselt 3-5 aasta jooksul. Ülejäänud osi nim. ülemisteks krediidiosadeks ja nende ulatuses võib koduvaluutat välisvaluutaks vahetada, vaid juhul kui riik on teinud endast kõik oleneva, et tagada maksebilansi tasakaal ning majanduse tasakaalu saavutamisel on riik rakendanud võimalikke abinõusid. Tavaliselt sõlmitakse nende kasutamiseks valmiduslepe, mis seab riigile kohustused majanduse stabiliseerimiseks ja arendamiseks ning laenu tagasimaksmise tingimused. IMF saab laenudena välja anda vahendeid, mis on kogunenud sissemaksetena, kuid alati peab arvestama seda, et sissemaksete üks osa võib olla rahvuslikus valuutas, mis aga piirab laenud väljaandmist. Seega peab IMF hankima täiendevaid resursse, et katta laenuvajadus aktsepteeritavas valuutas, mille tagatiseks on rahvuslike valuutade reserv
annaabi.ee 
