van Beethoven) "Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) "Kiituse laul" (H. G. Nägeli) "Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) "Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) "Eks mu kohus täna teha" (koraal) "Kindla lootuse laul" (F. Brenner) "Ärgake" (koraal)), Ilmalikud laulud ( "Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) "Eesti laul" (K. A. Hermann) "Laulupidu marss" (K. A. Hermann) "Meeskoor" (Trube) "Laulu võim" (I. Heim) "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) "Laulma kutsumine" (Vallinn) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. von Weber)) (http://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu ) Kolmas üldlaulupidu III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo
"Eesti laul" (K. A. Hermann) "Laulupidu marss" (K. A. Hermann) "Meeskoor" (Trube) "Laulu võim" (I. Heim) "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) "Laulma kutsumine" (Vallinn) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. Von Weber) III üldlaulupidu
•"Kiituse laul" (H. G. Nägeli) •"Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) •"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) •"Eks mu kohus täna teha" (koraal) •"Kindla lootuse laul" (F. Brenner) •"Ärgake" (koraal) Ilmalikud laulud: •"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) •"Eesti laul" (K. A. Hermann) •"Laulupidu marss" (K. A. Hermann) •"Meeskoor" (Trube) •"Laulu võim" (I. Heim) •"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) •"Laulma kutsumine" (Vallinn) •"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) •"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) •"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) •"Jahimehe lust" (Astholz) •"Pidu laul" (C. M. Von Weber) III üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus
van Beethoven),"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal),"Kiituse laul" (H. G. Nägeli),"Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann),"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski),"Eks mu kohus täna teha" (koraal),"Kindla lootuse laul" (F. Brenner),"Ärgake" (koraal),"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius),"Eesti laul" (K. A. Hermann),"Laulupidu marss" (K. A. Hermann),"Meeskoor" (Trube),"Laulu võim" (I. Heim),"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis),"Laulma kutsumine" (Vallinn),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen),"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Jahimehe lust" (Astholz),"Pidu laul" (C. M. von Weber) III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr),"Vaasa marss" (C. Kollan),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J.
Konstitutsioonilt on kuiv ja tugeva luustikuga. Küllaltki lopsakas lihastik. Üksikutel on täheldatud ka toorest konstitutsiooni. Temperamendilt on rahulik, flegmaatiline, healoomuline. Värvused on raudjat, kõrvi, punast ja kimmlit. Jõudlus: Traav oli 15,9 km/h. Veovõistlustel on tugevamad aga tori hobusest väiksema veotahtega. Liiga flegmaatilised. Kui tegemist on soise pinnaga siis eesti raskeveohobune seda ei talu. Liinideks on u 7 täkuliini. Tähtsamad on: 1. vallinn 1700 2. Tabakc 3. evidoo 1340 4. karat 571 A 5. neptun ov ärsta 77A 6. Vellbon 7. rambatan Eesti raskeveohobuse parandajaks oli ka Heron. Tundus tähtis tegelane olevat. Raskeveohobuste jagunemine 1. Prantsuse raskeveohobused On omadustelt belgia ja Inglismaa vahepealsed. Kõige tuntumad on perseroni ja postjee-bretooni tõud. Perseron on euroopa üks vanimaid tõuge. Ja on ka araabia ja teiste idamaiste tõugudega mõjutatud
annaabi.ee 
