Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga
keskuse Haapsallu kuhu algul ehitati peakirik ja siis hakati rajama piiskopilinnust.Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kieveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega, ehitati välja lossi idapoolne eellinnus. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, pikkus 803 m, ning paksus erinevates kohtades 1,2-1,8 m vahel. 14. või 15
ka ümbritsevat piirkonda, bastionide kasutusvõimalusi. Hästi mida võrreldakse palju on lisatud tekstile Kuningate oruga. pildimaterjali, mis illustreerivad Räägitakse Senebkay elust bastione ning vallikraave, üks ning Abydose linnast. illustratsioon koos legendiga on Räägitakse veel haudade Tallinna Skoone bastioni kohta, leidmisest. Pildimaterjal on lisaks on veel informatiivne kujutis teemale vastav, Eesti uusaegsete muldkindlustuste
Kesk- Euroopa lauskmaa ei sobinud terassilise aia rajamiseks. Kesk-Euroopa valitses pöögi- ja taimesalud. Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimused-soine ala, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatavad pinnad. Soine madalik kujundati järveks, lossi ümbritsetud vallikraave muudeti kanaliteks. Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry, Fontaineblau 14. Prantsuse barokkaiad. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse
kaitseotstarbelisi maa-aluseid ruume ja käike. Ülejäänud bastionite asendamiseks rajati rida väiksemaid välikindlustusi. Valmis ehitati ka Toompea uus vallikraav koos kahe pika puusillaga, mis kulges üle Wismari raveliini. Uued sillad rajati ka Karjavärava, Uue Viru värava, Väikese ja Suure Rannavärava ette, kusjuures üks lülidest oli neil tõstetav. Pärast linna alistumist Vene vägedele 1710 täiendati bastione ning uuendati vallikraave veel ligi sajandi jooksul. 1777 rajati uus Väikese Rannavärava vallivärav ning 1781 Viru värava vallivärav. 1760-70 kaevati uus veega täidetav vallikraav Toompea lääneküljele, mis oli seni püsinud igasuguste muldkindlustusteta. See vallikraavi osa on tänaseni säilinud, kandes Schnelli tiigi nime. Oma lõplikul kujul, enne Tallinna kindluslinnade nimekirjast väljaarvamist 1857, hõlmasid vallkindlustused 77.8 ha.