vanglakaristust. Uus vallaseadus 1866 kehtestati uus vallakorraldus. Vallavalitsus ning vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. Valla kõrgeimaks võimus oli vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Vallaseadus pani aluse „valla poliitilisele elule”, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega
Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-, karastusjookide- ja veinivabrikud, likööri- ja napsivabrikud ning konservitehased. Üsna palju marju osteti kokku väljaveo jaoks. Marjade ja seente ekspordiga tegeles 1938. a. 17 ettevõtet. 2. Metsa kõrvalkasutusest 1950- 2000ndail aastail. Marjarikkamad metsamassiivid asuvad Ida- ja Lõuna-Eesti piiriäärsetes maakondades,
1804 kehtestati samasugune seadus Liivimaal. 1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes
) · 13- 14. saj. Pärinevad esmased hoolekandelised tegevused Eestis · Kloostrites seoses ristiusu levikuga · Mungad tegelesid abivajajatega · Nii haiged kui ka abivajavad eakad pandi kõik kokku ühte ruumi 5. Millal ja mis sündmus maailmas pani aluse esimesele sotsiaaltöö liikumisele "Sõbralike külastajate liikumine"? · Aluse pani tööstusrevolutsioon. 1750- 1850.a. 6. Kuidas abistati 19. saj. Alguses vallavaeseid? · Vallavaesed olid valdade enda toita · Käidi külakorda · Perekondadesse hoolekande paigutamine 7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1
10.Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek, vallavaesed; tulud: maksud), mida käsutas volikogu. 12.Hariduse edenemine. Talupoja hariduselu algas 3 aastase vallakoolis, mis oli kõigile kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Edasi sai õppida saksakeelsetes koolides: kreiskool, siis gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool(ainus ülikool Baltimaades). Eestlastest õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1870. aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 13.Rahvusliku liikumise algus ja prk. Jannsenite tegevus ja Laulupidu.
TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks. Saksa kodanlus suhtles eesti haritlasega. Eestlaste koolid vene keeles, samas kirjandus venekeelne proletarjaatlik, mis andis tõuke hakata tegelema omariikluse loomisega. Kohalik omavalitsus tegi läbi suure hüppe 19. saj. Alguses. Eestlased ise said tegeleda osade probleemidega ise. (nekrutid, vallavaesed,magasivili) 1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. See oli eeldus omariikluseks tekkimiseks Olles jõudnud sajandivahetusse: Venekeelne kooliharidus oli meil, vene riigi seadused kehtisid. Elu käis sissetallutud rada mööda. Vene valtsuse prohmakas: kaotasid balti-sakslaste lojaalsuse Lubati luua majanduslikele ettevõtmistele. 1900
annaabi.ee 
