Juhul, kui prahiraha (veotasu) on maksmata, on vedajal õigus osa kaubast realiseerida, et kätte saada oma prahiraha (lien on cargo). Kui kolossomendi originaali kohe esitada ei ole, peab kauba saatja andma nõusoleku kauba väljaandmiseks. Alusetu rikastumine – unjust enrichment Laeva ost-müük Kasutatud laeva ost: kasutatakse väga palju tüüpleinguid, kuna seal on kirjas juba tasakaalustatud olekus mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Raider clauses – nimekiri vallasasjadest, mis lähevad laevaga kaasa. Pooling’u kokkulepe – võrdne ühise tegutsemise leping [mõlemal pool on võrdsed kohustused/panused ja mõlemad pooled saavad 50% kasumist]. MOA – Memorandum of Agreement, kahepoolne lihtkirjalik kokkulepe, konfidentsiaalne. MS Estonia ost Lepiti kokku 5. okt 1992.a, et laeva hind on 319 milj SEK’i, käsiraha 4 milj dollarit ja canseling date 15. jaanuar 1993.a. Canceling date – kuupäev, milliseks ostja peab olema ära maksnud kogu ostuhinna (kui
need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi – maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks
kehaosad eraldatakse, kui need näiteks eraldakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isiku juures, kellelt need on võetud siis muutuvad need kehast eraldamisel asjadeks. Sõltumata sellest kas need visatakse minema või siirdatakse teisele isikule. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest vaid kinnisasjadest ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse kinnis ja vallasasjad, asentatvad asjaks ja kolmandaks ära tarvitatavad asjad. Asjade jaotamisel kinnis ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasjade mõistest. Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa(maatükk), vallasasjaks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjaks. Vallasjad mis on muutunud kinnisvara oluliseks osaks ei ole enam vallasasjad. On piirtutud ühe defineerimisega jäetud teine tuletatavaks. Vallasasjad on asentatavad või asendamatud.
seotud väärtuse hüvitamise kohustusega. Kasutuseeliste hindamine toimub väärtuse alusel, mis tuleneb kasutamise objektiivsest võimalusest, mitte aga tegelikest tulemustest. Vara Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (TsÜS § 66). Algselt oli vara mõiste sätestatud AÕS-s Vastavalt asjade liigitusele eristati vallas-ja kinnisvara. Sellist liigitatust ei saanud aga lugeda põhjendatuks, sest kinnisasjade saatust jagavad reeglina ka vallasasjadest päraldised. Asjaga seotud kohustuste ja kulutuste kandmine Üldiseks printsiibiks asjaga seotud kohustuste ja kulutuste kandmisel on seatud, et need kannab isik, kes asjast kasu saab, eelkõige asja omanik (§ 26). Kuid kui omanik on asja andnud teise isiku kasutusse, siis kannab asjaga seotud kulud loomulikult see teine isik (hoonestusõiguse korral näit. Hoonestaja, § 225). §-des 27 ja 28 on sätestatud asjale tehtud kulutuste liigid ja nende kulutuste hüvitamise kord. Need
tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks
annaabi.ee 
