kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele Suurüritused: *"Kalevipoeg" väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I
Kombeid ja tavasid: põlu alla pandi ehted, rahvariided, rahvalaulud ja-peod §16 pärisorjuse kaotamine Eestis seadus Peamised muutused 19 saj alguse · Õigus vallasvarale seadus 1802-1804 · Õigus talu kasutusõigust pärandada · Loodi valla- ja kihelkonnakohtuid Pärisorjuse · Luuakse vallaomavalitsus kaotamise 1816-1819 · Kogu maa jääb mõisnikule seadus · Talupoeg vastutas ise enda eest · Magasiait(varuvili) 19 saj keskpaiga · Talupoegadele priinimed seadus 1849-1856 · Raharent · Võimalus talu päriseks osta · Mõisamoonakad(palgatöölised)
Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19
3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4. Kuidas moodustus vallakogukond? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega. Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla 1866. aasta vallareform 4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137. Mis koormisi pidi talupoeg kandma.... .....mõisa ees? Pidi tegema teotööd. Pidi maksma makse. ..... riigi ees? Pidi andma nekruteid ja maksma pearahamaksu. ..... kogukonna ees? Teede korrastamine, kooli ehitamine jms tööd. .... kiriku ees? Pidid maksma kirikumaksu, et kirik suudaks ennast ülal pidada. 5. Passikorralduse seadus 1863. Õpik lk. 138.
Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3. Raudteevõrgu olemasolu · Poliitilised : 1. poliitiliste erakondade olemasolu ja eestlastest poliitikud (pärast 1905. aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE) 2. eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes 3. I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku 2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes Venemaa ja Saksamaa 1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga 1917. a nõudsid eestlased
annaabi.ee 
