· Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda. · Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte. · Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese.
Nõukogudeliidu armee, enamasti hävituspataljonide vastasteks olid metsavennad. Juba 1940. aasta sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine. Aset leidsid ulatuslikud kokkupõrked metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele
Nõukogudeliidu armee, enamasti hävituspataljonide vastasteks olid metsavennad. Juba 1940. aasta sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine. Aset leidsid ulatuslikud kokkupõrked metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele
haldusükstusteks. · Valla kogukonna ülesanne oli arutada koolide ülalpidamist. · Esimene teadaolev vallamaja ehitati Vana-Kuustes 1863. aastal. · Esimeseks ruumiks vallamajas oli ooteruum. Sealt viisid uksed kartsa ja kantseleisse. Kartseris hoiti korrarikkujaid ja kurjategijaid, kes viidu kuhugi edasi. SELTSIMAJAD · 19. sajandil tekkis seoses rahvusliku ärkamisega rohkesti seltse, kes vajasid oma ruume. Esialgu neid polnud ja kasutati leeritube, vallamaju ja üüriti kaupmeestelt ja mõisalt ruume. Tavaliselt suuremate talude peremehed, kes kuulusid seltsi andsid oma ruume kasutusse. · Muusika, laulukoorigategelemine, peod vajasid suuremaid ruume ja selle pärast hakati ehitama seltsimaju. · Raha ehitamiseks sai näitusmüükidest, pidude korraldamisest, seltsi liikmes andsid ehitusmaterjale. Ehitus võis toimuda ka talgude korras. · Esimene seltsimaja ehitati Toilas 1882. aastal. RISTIMÄED JA RISTIPUUD
ligi 2000 inimest. Hävituspataljonide vastased, metsavennad, olid PS! Kuskile sinna vahele võiks vist sobitada, ka juba aktiivsed 40 aasta sügisel, kuid pärast selle, et eestlased ei tahtnud võidelda, ei punaste, juuniküüditamist nende tegevus hoogustus. ega sakslaste pool ja seepärast mindi 1940ndate Metsavennad teostasid kättemaksu, ründasid alguses Soome Punaarmee vastu võitlema. nõukogude asutusi, punaseid, võeti üle vallamaju, pikemaks eesmärgiks oli Eesti vabastamine. Oluline 1944. a. Kuulus Eesti uuesti NSV Liidu koosseisu roll oli neil ka võitluses Tartu pärast. Kahjuks (uus okupeerimine/inkorporeerimine e. kossseisu kaasnes metsavendade tegevusega ka õigustamatu võtmine). Impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv terror. liiduvabariik. Kuna rinne seisis paigal, täiendati saksa jõude. 22
Hoones asusid vallakohtu tööruumid ja arestikamber. Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka (käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale, koosnes 2-3 toast, köögist, esikust, sahvrist ja majaalusest keldrist. 19.sajandi lõpus hakati ehitama üsna esinduslikke vallamaju, sageli olid need kivihooned, mille kelp- või viilkatus kaeti kividega. Tartu- ja Viljandimaal ehitati rohkesti tellistest vallamaju. Ka hoone sisemusele püüti anda esinduslik välimus, seinad krohviti, põrandad ja laet tehti laudadest. Seltsimajad Rohked seltsid, mis 19.sajandi viimasel veerandil maal asutati, vajasid kohe algusest peale tegevuseks ruume. Kõige kohasedmad seltise tööks laulu- ja muusikaharjutusteks, koosolekuteks ja muudeks kogunemisteks olid
Võrumaal Haanja vallas ühinesid 2 väiksemat salka, nemad otsustasid varjuda ja vastu hakata vaid äärmisel vajadusel. Põltsamaa metsades 50-60 meheline laager, mis rikkaliku varustusega. Seal kus rinne kiiresti lähenes, ei jõutud organiseeruda suuremateks salkadeks, seal domineerisid erineva suurusega mobiilsed salgad. Toidu osas olid hästi toidetud Viljandimaa metsavennad, Virumaa omadel see napp, pidid ise hankima. Viljandimaa salgad vallutasid vallamaju ja Mustla linna. Pärnumaa vallamajad ja hõivasid Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme linna. Tartumaa Jõgeva ja Kallaste linnad + vallamajad. Lahingutegevuses olulised suuremate metsavendade koondiste retked. Eri piirkondades. Otepää metsavendadel ühinenuna 12 salka (Karl Talpak). Otepääl võeti võim enne sakslaste tulekut. Rühmade tegevus oli koordineeritud, laagriõppused ja lahinguteks valmistumine.
annaabi.ee 
