Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur tähtsam organ Maapäev, 12 kuni 1877 magistraadid, vallakohus, 1866. lisandub maanõuniku vaheaegadel pärast seda linnanõukogu vallavalitsus ja linnavalitsus kohaliku elu korraldamine, linnakaubandus ja käsitöö vaeste vallaliikmete määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord
selleks seaduslikku õigust, nagu maatud, sulased, naised. Tekkisid ka nn. rahvakoosolekud valdades, võimude silmis need aga ebaseaduslikud. Komiteed ei jõudnud saada omavalitsusteks, nad tegutsesid koos vallaorganitega, edukas oli näiteks metsakomiteede tegevus mõisniku metsaraiumise peatamisel. Osa komiteesid tegutsesid aga ka väljaspool vallaorganeid. Iga valdkonna jaoks oma komitee. Komiteede koosseisu valiti kõigist vallaliikmete klassidest. Enim 5 valiti talunikke, vallakirjutajaid, kooliõpetajaid ja käsitöölisi. Lühikese aja jooksul ei suudetud eriti palju korda saata. Enamikus valdades jäid vallaomavalitsused ametisse edasi, aga kavas oli neid uuesti ka valida mõnel pool.Paljud ametnikud läksid kaasa rahvaliikumisega. Revolutsiooniliste omavalitsuste kesksest juhtimisest Eestis rääkida ei saa. Aga kõik
tuleb pöörduda arhiividesse. Peamised allikad kaugete esivanematega tutvumiseks on perekonnaseisuarhiivid maavalitsuste juures, Riigiarhiiv, Ajalooarhiiv ja kirikuraamatud kirikutes kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri uurida kodust väljumatagi. Ajalooarhiivis saab eellaste jälgi uurida näiteks adramaarevisjonides, hingeloendites, vallaliikmete nimekirjades, kohtumaterjalides (Sarv 2005). 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel Sugupuid on koostatud juba sajandeid. Vanemad sugupuud on tehtud käsitsi, kuid üha enam koostatakse neid paljude erinevate arvutiprogrammide abil. Genealoogiline arvutiprogramm võimaldab isikuandmeid käepäraselt süstematiseerida ja kõike vajalikku kiiresti üles leida. Genealoogilisi programme on viimasel ajal tehtud üsna palju ja erinevate võimalustega (Tafenau 2002).
aastast. Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani. 19. sajand Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 181516 (VII), 1826, 183334 (VIII), 1850 (IX), 18571858 (X). VI loendusel on kirjas ainult mehed, Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 1520 aasta järel. Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. 20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940
aastast. Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani. 19. sajand Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 181516 (VII), 1826, 183334 (VIII), 1850 (IX), 18571858 (X). VI loendusel on kirjas ainult mehed, Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 1520 aasta järel. Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. 20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940