3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6.Missouri kompromiss korraga võeti vastu 2 osariiki 1 orjanduslik ja 2. Vaba 10. a) Inglismaal kujunesid välja Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei. b)USA-s kujunesid välja Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. 11. 1)vaestehoolekanne 2)kohtumõistmine vallakohtus 3)ühisvastutes magasivilja varumine. 12.Usuvahetusliikumine ja väljarändmisliikumine 13. 1802 Eestimaa kubermangus a)vallasvara omamise õigus b)talukoha pärandatav kasutamisõigus. 1804 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus a)määrati kindlaks talupoegade koormised b)piirati mõisnike kodukariõigust 1816/1819 - pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus(1816) pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus(1819)
järgnevalt iga aasta esimesel mail tagasi maksma asuda. 1869. aastal on Mooste mõisa alla kuulunud Karuküla, Kauksi, Külajärve, Hirmuküla, Suurmetsa, Viiraküla, Säkna ja Mooste külad, kokku 73 talukohaga. Tollane keskmine talu oli väärt ligikaudu 15-20 taalrit. Mooste mõisa talude koguväärtuseks hinnati 1869. aastal 1218 taalrit ja 48 21/112 krossi. Omavahelised suhted olid üpriski totrad sel ajal. Näiteks 27. novembril 1872. aastal oli Mooste mõisavalitsus kohalikus vallakohtus kaevanud, et kubjas Jaan Tuberg ,,omma ammetid mitte ei täida, ööd kodust ärra ollevad, teomehhed töle ajamatta jätvad nink päiwa warjopiagas maggawad kos tedda ütski ülles ei leia kui tedda tarwis om". Selle kaebe tõttu palus mõisavalitsus, et kohus kubjast karistaks ja kui ta ennast parandada ei luba, siis ametist vallandaks. Kuna kubjas kohtus salata ei võinud seda, et ta öösiti
Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas: · Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke. · Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles.
1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Venestamine tähendas: Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke. Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles
-) Taludel tekkis pärandatav kasutamisõigus. -) Koormised viidi vastavusse maa majandusliku kandevõimega. *) Liivimaal toimus maade hindamine ja kaardistamine, Eestimaal ei toimunud. -) Rõhutati talupoja õiguse vallasvarale. -) Keelati kodukari õigus. *) Maksimum kodukari oli 15 piitsahoopi. -) Keelati talupoja müümine maast lahus. -) Moodustati vallakohtud. *) Seal oli kolm kohtunikku: üks talupoegade, üks sulaste ja üks mõisniku poolt. *) Vallakohtus arutati talupoegade omavahelisi suhteprobleeme. -) Moodustati kihelkonnakohtud. *) Seal olid esindatud nii mõisnikud, kui ka talupojad. *) Kihelkonnakohtus arutati mõisnike omavahelisi suhteprobleeme. * Mõisnikud said võimaluse krediitkassast või krediidiseltsist madala protsentiga riigilt laenu võtta. * 1805 hakkasid Põhja-Eestis talupojad keelduma öisest rehepeksust. * Kose-Uuemõisa sõda oli 100 soldati ja 500 talupoja vahel, kuid talupojad ei saavutanud midagi.
Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19.saj I poolt ka teoorjuse ajaks. · Talupoja linnaasumine jäi piiratuks · Talurahvas sai prii- ehk perekonnanimed. 25 OMAVALITSUSE TEKKIMINE 19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest. Talurahvas hakkas endi seast eristama mõisa- ja külarahvast. Tähtsamad kohustused olid: · Teotöö ja naturaalrent mõisale · Pearahamaks ja nekrutikohustus riigile (nekrut- sõjaväekohustuslik isik)
annaabi.ee 
