Rd. Road Tee AIDS Acquired immune deficiency Omandatud syndrome immuunsuspuudulikuse sündroom. Adv. Adverb Määrsõna B&B Bed & Breakfast Kodumajutus Ca Circa, about Umbes Co Company Firma dB Decibel Tetsibell,valjususe ühik DIY Do it yourself Tee seda ise Afr. Africa Aafrika EFL English as a foreign language Inglise keel võõrkeelena ETA Estimate time of arrival Täpne saabusmis aeg ETD Estimate time of depature Täpne väljumis aeg FWD Four/front wheel drive nelja/esi ratta vedu GCSE General Certificate of Secondary Põhikooli lõputunnistus Education
haisting.Mida iseloomustavad üks helikõrgus,valjus,toimimise aeg. Helirõhk on see rõhk mis kaasneb helilainetega õhukeskkonnas on väike kui on (alla 0,01 Mpa.). Helitugevuse füsioloogilisteks piirväärtusteks on kuulde ja valu lävi. Kuulde lävest nõrgemat heli inimene ei kuule. Valulävest tugevamat heli tekitab valu tunde kõrvades. Läve olenevalt helisagedusest,inimese vanusest ja individuaalsetest iseärasustest. Näited mürade valjususe kohta:taskukella käik 1m kaugusel-20db,sosin-0,3m kaugusel-40db,vaikne kõne 1m kaugusel- 50db. Inimene talub müra kuni 140db. Müra kahjulik toime: segab inimeste vahelist suhtlemist-kui taust müra ületab kõnevaljuse 10db võrra muutub vestlus võimatuks,75Db juures ei ole kuulda telefoni,85db juures on tavakõne võimatu. Põhjustab kuulmis häireid. Viib tähelepanu põhitööst kõrvale,vähendades töö tootlikust ja põhjustades tööõnnetusi.
silbist või häälikust üks ära jäetakse. Nt lihula- lihulane mitte lihulalane. Pulmonaalne mehhanism kopsud. Glottaalne mehhanism kõri, häälepilu. Egressiivsed häälikud õhk voolab välja, primaarne. Ingressiivsed häälikud õhk voolab sisse. Markeeritud häälikud suurema energiakuluga. Markeerimata häälikud väiksema energiakuluga. Prosoodia häälikutest suuremad üksused, mis hõlmab kõnelõikude kestusega, hääle valjususe ja kõrgusega seotud nähtusi. Kliitik tüvele liitunud morfeem, mis on sõnaga nõrgemalt seotud kui näiteks käände- või pöördelõpud. Pikkus ehk kvantiteet väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Oluline, kui see eristab töhendust. Rõhk sõna mingi osa rõhutamine võrreldes sama sõna teiste osadega, kas hääle tugevusega, helikõrgusega või rõhutatuna artikuleerimisega. Nt silbi rõhutamine. Kinnistunud pearõhk keeles on rõhk kindlal kohal sõnades
Ja seda järgmistel põhjustel. 1. Sageli ei ole otsustamiseks piisavat sõnalist materjali; 2. Sageli ei ole võimalik kasutada ka kõne salvestusi (nt tolli töös). Seega operatiivsed, kiired otsustused tehakse tegelikus elus paratamatult suures osas toetudes mitteverbaalsetele karakteristikutele. Mitteverbaalsed karakteristikud kohta: 1. Hääle (vokaalsed) karakteristikud: mõttetud parasiitväljendused, mõtestatud parasiitväljendused, hääletämbri ja valjususe muutus, rääkimise kiirus, latentsuse period. 2. Näo karakteristikud: partnerile otsavaatamine, naeratamine või naermine. 3. Liigutused: kehaliigutused, käeliigutused, jalaliigutused, pealiigutused, positsiooni muutmine. 25. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat
mitteverbaalsetele karakteristikutele. Tabel mitteverbaalsete karakteristikute kohta 1. Hääle(vokaalsed) karakteristikud a. Mõttetud parasiitväljendused (inglise keeles ah-speech, eesti keeles nohitamine ja mõhhitamine). b. Mõtestatud parasiitväljendused (sõnade või lausete kordamine, sõnavääratused, lausete mittelõpetamine, sõnalõppude allaneelamine jne). c. Hääletämbri ja valjususe muutus (kõrgemaks, madalamaks, teiseks kui tavaliselt). d. Rääkimise kiirus (ajaühikus öeldud sõnade arv). e. Latentsuse periood (aeg küsimuse ja vastuse vahel, pauside pikenemine või sagenemine). 2. Näo karakteristikud a. Partnerile otsavaatamine (silmsideme olemasolu või vältimine). b. Naeratamine või naermine. 3. Liigutused a. Kehaliigutused (peasügamine, endale vastu pead löömine, nihelemine jne). b
Kuulmismeel 1. Agnoosia: sensoorsete ärritajate tajumise häire •Hääl tekib õhurõhu muutustest, sagedus määrab kuulmissageduse ja amplituud hääle •tundlikus pole kadunud (põhitundlikkus N) valjususe. •Kõrvalest, väliskuulmekäik- lained püütakse kinni ja suunatakse trummikilele, mis •pole täielikku kognitiivsete f-de puudulikkust vibreerib. •Keskkõrvas kuulmeluukesed, trummikile vibreerib vastu kuulmeluukesi. •pole kõnehäiret •Sisekõrvas olev tigu on täidetud vedelikuga, selle sees basilaarmembraan. Vedeliku laine liigutab basilaarmembraani, retseptorrakud aktiveeruvad. •2-poolne sek
annaabi.ee 
