Kell neli astusid majja kolm politseinikku. Neil oli käsk maja läbi otsida, kuna keegi naaber oli öösel karjatust kuulnud. Mees näitaski ilma igasuguse kartuseta kogu maja. Politseinikud olid rahul ja mees pakkus neile istet. Politseinikud hakkasid mehe silmis õudset juttu ajama ja mees muutus järjest ebakindlamaks, kahvatumaks, hakkas vabamalt rääkima ja lõpuks soovis, et politseinikud oleks juba läinud. Nad aga rääkisid aina edasi. Mees südamehääl valjenes pidevalt. Ta ei suutnud end kontrollida ja võttis süü omaks.
kik kinni, nii et isegi vanamehe silm ei oleks seda mrganud. Kell oli neli ja kui kell tistundi li koputati maja uksele. Need olid politseinikud ,kes olid naabri kutse peale kohale tulnud, kes olid kuulnud karjatust. Ma rkisin neile, et karjatajaks olin mina ja vanamees on maal. Ma rkisin niivrd avameelselt, et neil ei tekkinud kahtlustki. Ma pakkusin neile teed vanamehe enda toas. kki kuulsin ma heli, mis oli nagu vatti summutatud kella tiksumine. See valjenes ja valjenes. Ma rkisin valjemalt ja lbusamalt, trampisin ja lrmasin, kuid heli aina tugevnes. Lpuks ma ei talunud enam ja karjatasin, et nad prandalauad les kisuksid ja laiba tkid les leiaksid. See oli reetlik sdame tksumine.
Kell neli astusid majja kolm politseinikku. Neil oli käsk maja läbi otsida, kuna keegi naaber oli öösel karjatust kuulnud. Mees näitaski ilma igasuguse kartuseta kogu maja. Politseinikud olid rahul ja mees pakkus neile istet. Politseinikud hakkasid mehe silmis õudset juttu ajama ja mees muutus järjest ebakindlamaks, kahvatumaks, hakkas vabamalt rääkima ja lõpuks soovis, et politseinikud oleks juba läinud. Nad aga rääkisid aina edasi. Mees südamehääl valjenes pidevalt. Ta ei suutnud end kontrollida ja võttis süü omaks. See tsitaat mõjus ja alates sellest kiskus novell endaga meeletult kaasa. See oli põnev, kaasahaarav. Kuigi normaalsed inimesed nii ei teeks nagu tegi see noor mees. Ja imelik oli see, et politsei nii kaua seal oli. Muidu oli jutt hea, mulle meeldis, muidu vast ei oleks lugenudki kui ei oleks olnud, seda tsitaadi kohta.
Ta on kuulus oma kolme balleti poolest: "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus". Stravinski lõi "Petroska" balleti 1910-11. aastal, mille esietendus toimus Pariisis. Lavastus oli edukas, kuid publik oli jahmunud- etendus oli rabe, terav. Kuid rahvas polnud rahul, nad ootasid midagi enamat. Esituse tase on hea, sest esitatud lugudest oli see just kõige kaasahaaravam. See lugu oli täis üllatusi, kui algas see rahulikult ja vaikselt, siis oli ootamatuid kohti, kus muusika valjenes, ning muutus kiiremaks ja traagilisemaks, süngemaks. See oli teos, mis jäi meelde ning meeldis mulle. Tekitas tunde, et seda lugu võiksin ma pikemalt kuulata, sest see oli pidevalt muutuv ning ootamatu, eripärane ja nauditav. Võrreldes esimese looga "Seherezade", võin öelda, et esimene lugu tekitas pigem und ja oli liiga aeglane, kuid viimane oli mõnus ja minule meelepärane. Balletitantsijaid oli laval kümne ringis koos solistiga. Kuid orkestrisse
Trio liikmena. Kontserdil tulid esitlusel Alfred Schnittke,Johannes Brahmsi,Cesar Francki ja Pablo de Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis. Esinejad olid väga sügavmõttelised ja nad panid oma hinge muusikasse.Kõla oli enamasti väga pehme,võimasjõuline vahelduvalt kuri ja hirmutav ning samas lõbus ja rahulik. Alfred Scnittke ,,Süit vanas stiilis"puhul oli dünaamiaka oli vaheldusrikas.Algas pigem vaikselt ja seejärel valjenes ja hakkas siis jälle tasanema.Muidu oli tepo kiirenv ja rütm oli sujuv. Johannes Brahmsi Sonaat viiulile ja klaverile nr-2A-duur,op.100oli väga lüüriline ja päikseline.Dünaamika oli vaheldusrikas ja vali,vahepeal oli nagu unelaul. Cesar Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur on nõtke rütmi ja järskude modulatsioonidega teos. See teos räägib oma lugu ja seda on kuulda eriti hästi kõlast ja samuti ka dünaamikast.alguses
Esitus oli keskmises registris, keelpillid mängisid alguses rahulikumalt ja voolavamalt. Tundus, et klaver oli ainult saateks ning keelpillid mängisid põhiosa. Keelpillide mäng kõlas laineliselt, aga klaveril hüplevalt ja jõuliselt. Meloodia kordused ning selle osa lõpu poole muutus hoopis klaveril mäng voolavamaks ja keelpillidel hüplevamaks. Järgmine osa oli Andantino. Algas mezzofortes ning oli palju sarnasusi eelmise osaga. Edasi kiirenes ja valjenes, kuid ruttu muutus vaiksemaks tagasi. Keelpillid mängisid mezzopianos ning üles- alla. Klaver oli teravamalt. Peale Andantinot tuli viimane osa, milleks oli Vivacissimo. Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult.
" püüdis Martin teda lohutada, ent temagi oli nutmise äärel. Järsku kuulsid lapsed kerget ja liikuvat naislaulu, mis kostis eesseisva metsa sügavustest. Mõlemad lapsed võpatasid samaaegselt ja tõmbusid teineteisele veelgi lähedamale. "Kas sa kuulsid seda, Marii?" sositas poiss väriseval häälel. Tüdruk noogutas ettevaatlikult vastu ja üheskoos astuti hääletult kauni hääle suunas. Nii kõnniti paar tundi, mis tundusid vaid minutitena, sest laul ei vaibunud, vaid valjenes iga astutud sammuga. Peagi nägid lapsed eemal tulekuma ja kellegi rütmilist liikumist. Nad astusid aegamisi lähemale, ent samas püüdsid varjudesse hoiduda. "Marii?" küsis poiss tasakesti, kui nad suisa lõkkeplatsi servaaladele jõudsid, "Kas me magame või on see ilmasi?" "Ma ei tea, kuid vaata kui ilusad nad on!" sosistas õde vastu. Nimelt avanes tihedast põõsastikust, kus lapsed varjusid, vaade kogu suurele lõkkeplatsile, kus käis parajasti haldjaselanikkonna suvepidu
Vokaal laulab kõrgemas helistikus, kui klaver mängib. Klaver imiteerib kohati sarabandi rütmi. 24. Leierkastimees 6 Sünge meloodiaga. Aeglase tempoga. Bass laulab ühe lause ja järgneb klaveri fraas. Helidünaamika on pianos. Klaveri fraasid on koguaeg samasuguste joontega, kuid helistik on muutuv. Fraasid on samad iseloomustades leierkasti töötamist. Dünaamika lõpus valjenes, mis väljendas kulminatsiooni ja peategelase lootuse kaotust. Järeldan arutlusest, et „Talvise teekonna“ tsükkel sisaldas palju erinevaid vaatenurki kurbusele ja peidetud mõistatusi. Kontserti oli hea kuulata, sest K. Mõisnik ja K.-A. Sumera on väga andekad. Olen rohkem näinud muusikalavastusi, kui kontserte. Nägin esmakordselt, et ka ainult kaks inimest suudavad väga edukalt jätta positiivse emotsiooni kontserdist. Kasutatud materjalid: http://de.wikipedia
annaabi.ee 
