Esile võiks veel tõsta Ullo Paeranna vestlust paavsti nuntsiuse Antonio Arataga, kus kirjanik saab demonstreerida oma huumorisoont. Ilmekalt on Paeranna jutustuse kaudu visandatud peaministri Kaarel Eenpalu ja Jüri Uluotsa, aga ka Johannes Varese portreed. Tõepoolest, Krossi kangelane asub kogu aeg poliitilises dimensioonis. Kross ei otsi ju inimeses nii palju jumalikku, filosoofilist alget (ehkki seda muidugi ka), kui just tema suhtlevat, valivat, reageerivat ,,poliitilist mina". Tema tegelane on aktiivne käituja. Krossi tekst koosneb pingelistest suhtlusepisoodidest, kus osalejatel tuleb teha valikuid, astuda samme, mis mõjutavad astuja, aga vahel ka riikide ja rahvaste saatust. Krossi romaanid , sealhulgas ,,Paigallend", pakatavad seesugustest viimistletud stseenidest, mininovellidest, mikroromaanidest. Näiteks: ,,Paigallennu" protagonist Ullo Paerand põrkab
arvamusele nagu väitis Protagoras. Sellele osutas Sokrates oma kaitsekõnes, üteldes, et ta ei saaks vastu võtta pakkumist kinkida talle elu ja vabadus tingimusel, et ta oleks valmis võtma endale kohustust loobuda edasises elus filosofeerimisest. Niisugusele kujutletavale pakkumisele vastab Sokrates: “Austan ja armastan teid, ateenlased, kuid kuuletun siiski pigem jumalale kui teile …” (29 d). Niisiis paistab Sokrates esmapilgul valivat absoluutse kehtivusega normi põhjendamisel eelmises loengus kirjeldatud neljast normiõigustamise strateegiast kõige traditsioonilisema, nimelt sellise, kus baasnormi põhjendatakse jumala tahtega. Samas ei ole aga Sokratese poolt absoluutselt kehtivana käsitletud norm samastatav arhailise aja enesestmõistetava kehtivusega normidega, millele müüt omistas jumaliku päritolu. Selgitab ju Sokrates antud absoluutse normi sisu välja
mõnevõrra eristunud populatsioonid veel kokku puutuvad? Nt on liigil 2 populatsiooni: maismaal ja saarel. Igas põlvkonnas rändavad mõned isendid maismaalt saarele. Saarel on tekkinud fenotüüp, mille ellujäämus on suurem, aga migratsiooniga saabuvad isendid maismaalt takistavad saare-populatsiooni paremat kohastumist oma keskkonnaga. Migratsiooni mõju vähendaks see, kui saarel sündinud isendid saaksid järglasi teiste saarel sündinutega. Valik soosib alleele, mis suurendavad valivat paljunemist: kinnitamine (reinforcement) – kinnitab juba tekkinud fenotüübilist erinevust. Nädal 6. Neutraalsustestid ja LD: Anette 1) Enne 1960-t domineeris valiku (pan-selection) idee (iga variatsioonil on kohasusefekt ja seega on need valiku all). Seleta, miks Paulingi ja Zuckerlandli poolt avastatud molekulaarne kell viis neutraalsuse ideeni
Elustiil on kultuuriline: märgiline, muutuv, mitte päris. Sellest tulenevalt uut tüüpi ühiskondlikud suhted: Maffesoli uus hõimud, Baumani tarbimiskogukonnad (vrd noored, kes teavad tarbekaupadest). Nomaadne subjekt (Melucci 1996), kes kogu aeg oma identiteedi osas ,,läbi räägib" (Dunn 1998). Vastuolu liberalismiga: valik on vabastatud sotsiaalsest korrast, kuid tegelikult ei ole meil enam koherentset ,,mina", kes seda valikut teeks. Ühiskond ei ole valivat inimest vabastanud vaid on loonud uue ,,valiva inimese". Põhjused: valiku olulisus (tarbimisvalik). Pildimasinate mõju, meediapõhine ühiskond, mis rõhub subjektiivsusele ja enesetajule. Identiteeti asendab stiil ja mood, mis on alati muutuvad. Fragmenteerunud identiteet. Identiteediga mängitakse (Chaney 1996), see on eskterinseeritud piltide, toodete, muljete, rollide jms abil. Hübriididentiteedid - autentsuse kadu. Tarbimise mõju: juuksevahendid, kosmeetika, riided, kehakaunistused.
lõpptulemust kui protsessi ennast kujutav. See-eest on see rohkem muusikast kui antro- poloogiast lähtuv käsitlus ja seega Pekka Jalkaneni hinnangul soome džässkultuuri arengu analüüsimiseks kohasem. Sobiva kultuurimuutuste teooria valikus oli niisiis mitu võimalust, Jalkanen ei võta neist ühtki tingimusteta aluseks, tema arvamuse kohaselt sobib kõige paremini nn kultuurileviku käsitlus. Antropoloogilisest küljest oleks see akulturatsiooni alaliik ja tähistaks “eriliselt valivat akul- turatsiooni, kus vana ja uue ainese vahel tekitatakse tasakaal, mille tulemusel sünnib uus kultuuritüüp” (Jalkanen 1989: 13). Eeltoodud analoogiatele tuginedes on ka käesoleva uuri- muse teoreetiline lähtekoht valitud samadel kaalutlustel. 2.2. MIS ON DŽÄSS? DŽÄSSI TEOREETILINE JA AJALOOLINE ASPEKT 2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon Millist muusikat mõistetakse selle nime all ja mida see nimi tähendab? Selle üle vaieldakse
annaabi.ee 
