ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkondi vahel ja otseste Rooma paavstile alluvate Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkondade valitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. Eestlaste ettekujutus tolleaegsest elust on nüüdseks tunduvalt parem, sest lisaks mitmetele arheoloogilistele muististele tuntakse mitmeid kirjalikke allikaid, nagu näiteks preester Henriku Liivimaa kroonika, mis kajastab olusid ja sündmusi aastail 1184-1227.
Peatükk 2 Valitsus, süsteemis ja valitsusvõim (reziim) ,,See valitsus on parim, mis ei valitse üldse." Henry David Thereau ,,Kodaniku sõnakuulmatus" (1849) Erinevate valitsusvormide sorteerimine on olnud üks poliitilise analüüsi põhi muresid läbi aegade. Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani. Alates kaheksateistkümnendast sajandist olid valitsused sorteeritud kui monarhia või vabariik, või
1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt omaks), vaid Kreeka konooniates Väike-Aasias (Mileetoses) ja Lõuna-Itaalias (Krotonis ja Eleas). Seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, mis viisid aristokraatliku riigikorra kriisini ja viimaks uute valitsusvormide (türannia ja demokraatia) tekkimiseni. Nende muutustega kaasnes nn üleminek müüdilt logosele.2 Lahtiseletatult mütoloogilisreligioossed maailmatõlgendused (nt lood jumalatest, mis jutustavad maailma ja selles leiduvate asjade tekkest ja püsimistest) asendusid aina rohkem filosoofilisteaduslike, ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus aga vähehaaval, nii et paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud veel märgatavad.
mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei) liikmeks saab uskudes Jumalasse. Nii tõuseb ka poliitilises mõtlemises esikohale credo (mina usun...). Poliitiliste arutluste keskmes pole enam inimeste omavahelised suhted, vaid esikohal on inimeste suhted Jumalaga. Omavahel kokkupõimunud civitas Dei ja civitas terrena eristamisel pole seega oluline teha vahet riigi- või valitsusvormide vahel, vaid hoopis eristada inimesi: ühed, kes on Jumala poolel, ja teised, kes on Jumalast eemaldunud ja oma ihade, aga ka deemonlike jõudude meelevallas. Civitas terrena on sisemiselt alati konfliktis ja selles valitseb tegelikult permanentne sõjaolukord. Seetõttu on "maine rahu" (pax terrena), mida, tõsi küll, kasutavad ka Jumala riiki kuuluvad inimesed, siiski vaid illusioon, sest rahu pole mõeldav ilma õigluseta, tõelist õiglust pole aga mõtet maisest riigist otsida, nagu seda
sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid. Michel Montaigne (1533-1592) "Esseed" I-II (1580) III (1595) 10-50-leheküljelised vaimukad ja stiililt viimistletud proosapalad teaduse, moraaliküsimuste ja aktuaalsete eluprobleemide üle. M väidab, et inimene on igavesti muutuv olend, kes kohaneb kõigi kliima, valitsusvormide ja elutingimustega. Inimese muutumisel pole piire ja ajalugu on jutustus neist muutustest, mis inimkond on läbi teinud. Hispaania renessansikirjandus Itaalia renessansi mõju rekonkista 711.a. 1492.a. maa erinevad osad vabanesid ükshaaval eri ajal ja erinevates tingimustes, igas provintsis oma eriseadused, kombed, tavad 2 perioodi: I vararenessanss (1475-1550), II kõrgerenessanss (1550-1625) Hispaania renessansikultuurile avaldas mõju hispaanlaste kõrge rahvuslik iseteadvus
See tähendaks Rousseau meelest, et valitsuse iga liige oleks esmalt tema ise, siis valitsuse ametnik ning alles siis kodanik. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu-võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi , õigusi ja huvisid. Episteemiline asjaolu-otsustusse on kaasatud suurem inimeste hulk kui teiste valitsusvormide puhul seega on alust arvata ,et otsused tulevad pädevamad ja paikapidavamad. Suudetakse kaasata rohkem informatsiooni ja teadmisi. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi, rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid
olla ka valitsuse juht) või parlamentaarne (president võidakse valida parlamendi poolt ja tema võim on nõrk ning suunatud peamiselt riigi esindamisele. Valitsust juhib peaminister). Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariikliku valitsemisvormiga riikide hulgas on ka selliseid, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Tuntuim selliste hulgas on Prantsusmaa, kui presidentaalse ja parlamentaarse vabariigi tunnustega on ka meie põhjanaaber Soome. Tuleb ka mainida, et valitsusvormide puhul ei saa nii monarhiate kui vabariikide puhul välistada diktatuuri (nt absoluutset monarhiat võibki pidada diktatuuri üheks vormiks). Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles selle juhil (diktaatoril) on mitte millegagi piiratud, jõule toetuv ja seadustega kitsendamata võim. Diktaatoril puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Autoritaarne diktatuur (piirdutakse võimu koondamisega liidri või kitsa
annaabi.ee 
