Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid o...
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks?
õigused ja kohustused. Igal inimesel peab olema sõna- ja ka teovabadus, õigus rääkida ja tegutseda vabalt ilma hirmuta. Selleks, et selline riigivõim teostataks ka õiglaselt ja toimiks, on vaja võimude lahusust: seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Võimude vastastikuse mõjustamise vältimiseks peab iga võimu kõrgemate organite moodustamine toimuma üksteisest sõltumatult. Väidetakse, et demokraatia on üks parimaid valitsusvorme siiamaani maailmas, kuid kas demokraatial võib ka siiski ohte olla? Ükski valitsusvorm ei ole täiuslik, kindlasti mitte ka demokraatia. Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri, alati esinevad rahva osalusprobleemid hääletamisel, valimissüsteemid ei ole alati õiglased ja kõige muu kõrvalt on demokraatia ka üsna kulukas, pannes palju raha valimiskampaaniatesse. Demokraatia ei ole täiuslik valitsusvorm, kuid siiamaani ei ole suudetud maailmas paremat välja mõelda
Mõtteid aususest J.Krossi ,,Keisri hullu" lugemise järel Jaan Krossi ,,keisri hullus" oli probleemiks ausus. Parim näide sellest oli romaanis timo manifest ning probleemid, mida tõstatas, ja selle tagajärjed. See manifest näitab, milliseid valitsusvorme maailmas olemas on olnud. Kui timo teenis veel Keisrit, andis ta vande, et räägib alati tõtt. See manifest oli selle vande tõestus. Timo kritiseeris nii Keisrit kui ka temale alluvaid ja juhtimisvormi. Timo oli teadlik, et kui ta selle kirjutab, siis karistused võivad tulla. See ei omanud Bockile tähtsust kuna ta pidi endale ausaks jääma ja kirjutama, mida ta tundis ja arvas. Peale selle lugemist tuli mulle pähe 20. Sajandi Hiina, kuna meil oli see parasjagu ajaloo teemaks
Usuvabadust nim. Ka südametunnistusevabaduseks, kuna see on isiklik asi. PEAMISED KOHUSTUSED *Hoida ja kaitsta loodust *Täita põhiseaduslikku korda *Kõik kodanikud, kellel onn tulusid, peavad maksma makse *Kohustus osa võtta valimistest *Kaitsta Eesti iseseisvust *Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad arvestama Eesti põhiseadusega. ALTERNATIIVSED VALITSUSVORMID. Diktatuur. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid valitsusvorme: *monarhia *anarhia *diktatuur * türannia *Tähendab ettekirjutust ja piirangut *jaguneb kaheks: -autoritaarne -totalitaarne *ei räägita kunagi eraldi, pigem võrreldes. AUTORITAARNE DIKTATUUR : *autoritaarsus rõhutab rohkem meelsust kui ideoloogiat. Meelsus rohkem intellektuaalne hoiak kui sisu. * puuduvad täpsed ettekirjutused ja põhimõtted. *sotsiaalpoliitika- väga lai. * Väline konformism- autoritaarsus rahuldab elaniku välise rahuloluga- teeb seda, mida nõutakse
Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta vallutanud või kontrollis suuremat osa Väike-Aasiast. Aleksandrile alistusid linnad Foiniikias, Egiptuses. 331 algas vallutuste teine etapp: vallutab Babüloonia, Meedia. kolmandas etapis tungib ta Kesk-Aasiasse ja osa Indiast. Vallutuste tulemusena oli tekkinud suurriik, mis oma ulatuselt oli suurem kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat
Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta vallutanud või kontrollis suuremat osa Väike-Aasiast. Aleksandrile alistusid linnad Foiniikias, Egiptuses. 331 algas vallutuste teine etapp: vallutab Babüloonia, Meedia. kolmandas etapis tungib ta Kesk-Aasiasse ja osa Indiast. Vallutuste tulemusena oli tekkinud suurriik, mis oma ulatuselt oli suurem kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades
Muidugi ei saa ükski valit- sus lubada absoluutset vabadust. Valitsuste ülesandeks on luua maksimaalselt vabad olud üksikisikule, nii et see võiks vabalt mõtelda, uskuda, avaldada arvamust ning diskuteerida, ühineda parteidega, leida tööalast rakendust, osta ja müüa vabalt kaupu (sh oma tööjõudu), jätta enda kasutada sellest saadav tulu, valida endale valitsejaid ning valitsusvorme. Libera- lismiideoloogia aluseks – erinevalt konservatiivsest ideoloogiast – on optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Liberalism peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, mis tagab üksikisikule suurima võimaliku tegevusvabaduse. Tänapäeval on liberalismiideoloogia pearõhk vabamajanduslike põhimõtete kaitsmisel, s
annaabi.ee 
