suhete, kui ka indiviidide, gruppide ja ühiskondade vaheliste suhetega. Viimast kolme iseloomustab ka suurem koostöövõime. Vastastikuse sõltuvuse liberalism- sõda on liiga kulukas. Majandusliku vastastiku sõltuvuse tagajärg on rahu. Integratsioon mõjub rahu toovalt. Koostöö ühes valdkonnas laieneb teise. Peamine on riigi heaolu mitte julgeolek. Institutsionaalne liberalism- Inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad (valitsusvahelised, riigiülesed, valitsusvälised) Inst edendavad koostööd ja usaldust läbi informatsiooni jagamise . Tagavad stabiilsuse. Vabariiklik liberalism- demokraatia tagab rahu. Demokraatlikud riigid ei sõdi omavahel. Poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamisel. Majandluslik vastastikune sõltuvus. Konstruktivism (Alexander Wendt)- Alexander Wendt „Anarchy is what states make of it“. Sotsiaalse suhtlemise inimlik aspekt on väga oluline. Konstruktivistid
Seda on ka nimetatud eri tasandite valitsuste vaheliseks suhteks, kus süsteemis jagavad eri tasanditel asetsevad valitsusüksused eri funktsioone ja iga tasand võib teisi mõjutada. Uus süsteem võimaldas algatada mitmesuguseid abiprogramme, mis hõlmasid väga erinevad valdkondi. Selliste programmide hulk kasvas tol perioodil tohutult, vastavad summad kasvasid 100 miljonilt dollarilt 1930. aastal 6,8 miljardi dollarini 1960. aastal. Valitsusvahelised suhted paranesid, konfliktid Washingtoni ja osariikide vahel vähenesid, sest ametnikud tundsid vähem muret, millise tasandi valitsemisüksus millega tegeleb. Riigi- ja osariikide ametnikud nägid üksteises nüüd liitlasi, mitte vaenlasi. Süsteemi keskmeks olid mitmesugused riiklikud abiprogrammid, mille abi finatseeriti kiirteid, sotsiaal-ja haridus-ning teisigi programme. Abiprogrammide raames said osariigid täpseid sihtotstarbelisi summasid, mille abil rahastati näiteks rahvastiku-
RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud. RV organisatsioonid : Mis on? *Organisatsioonid- liikmete kogum, kes töötavad ühe eesmärgi nimel, mis on erinev teistest eesmärkidest. *Rahvusvaheline liikmed või tegevus on rahvusvaheline. Milleks meile neid vaja on? * Kordineerivad koostööd; * Seisavad eraldi/ kõrgemal rahvuslikest huvidest; *Parandavad maailma Erinevad RV org.tüüpe: Rahastamise järgi- * Valitsusvahelised IGO( nt Euroopa Liit, ÜRO, need on ka valitsuste poolt rahastatav); * Valitsusvälised NGO ( DINGO-annetustest, GINGO-saavad valitsuselt raha)( liikmed on kas inimesed või on organisatsiooni liikmed); * Ärilised ( erinevad firmad on loonud rv koostöövõrgustiku, eesmärk on kasum). Muude kriteeriumite alusel: *Piirkondlikud vs.globaalsed( EL-piirkondlik, UNISEF-globaalne);* Multilateraalsed ( üle kahe osa), bilateraalsed...; * Erinevate eesmärkidega ja võimuga (tegeletakse
Tänapäeval võib ka üksikisik olla rahvusvahelise õiguse subjekt. Nt isikud võivad pöörduda süüdistustega riigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Isikul võivad olla ka rahvusvahelised kohustused mingit asja mitte teha või teha (nt piraatlus, lennuki kaaperdamine, genotsiid jne). Euroopa Nõukogu (asub Strasbourgis) tegeleb ka peaasjalikult inimõigustega. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ja NGO(non-governmental organisation) Valitsusvahelised rahvusvahelised organisatsioonid tekkis kaasus et ÜRO oli subjektiks (lasti maha nende esindaja Iisraelis), tekkis ÜRO õigussubjektsus. Rahvusvahelisetl tegutsevaid subjekti on juurde tulnud. Paljud vanad valitsustevahelised organisatisoonid on muutunud valitsustevälisteks rahvusvahelisteks organisatisoonideks. Valitsusväliseid organisatsioone nimetatakse NGO- 9 deks
· väär tarbija mentaliteedi juurdumine · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine
annaabi.ee 
