850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil: Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist:
geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist:
Üleväina-Liivimaa (1561/62-1625/29): · Oluline poolakate ja leedulaste võimu garanteerimine ning nende omavaheline võimuvõitlus: - sügav umbusk piirkonna luterliku saksa aadli vastu · 1566 muudeti hertsogkonnaks (Ducatus Transdunensis) ja liideti provintsina Leeduga · Aasta 1582 rahulepingu sõlmimise järel hakkasid poolakad soovima rohkem võimu piirkonnas - unifitseerimispoliitika algus · Sigismund III Vasa (1587-1632) valitsusperioodil Liivimaal sihikindel poolastamis- ja rekatoliseerimispoliitika · 1589 pidi leedulased jagama võimu piirkonnas poolakatega, kelle haare jätkuvalt tugevnes kõikjal ühisriigis Alusdokumendid: · I 1561 Ordu ja vasallide alistumislepingus Privilegium Sigismundi Augusti: 1. Aadli omavalitsus 2. Aadlile ainuõigus provintsi ametitesse 3. Aadlile täielik omandiõigus ja piiramatu pärimisõigus oma valdustele 4
" Napoléoni elu ja isik · Kuni 1796 Napoleone Buonaparte (Korsika) · Paeluv isik, kes oskas käsitleda inimesi · Haruldaselt andekas ja võimekas lai haare ja suursugune organisaator ja töötas 18h päevas · Hiilgav sõjaväeline karjäär: erakordselt andekas väejuht, kes teeb Prantsusmaast Euroopa ajutise valitseja · Kaotab seetõttu, et peab võitlema kogu ülejäänud Euroopa vastu · Konsul 1799-1804, keiser 1804-1814 · Tema valitsusperioodil on prantslaste jaoks positiivne tähendus: reformid ja stabiilsus · Tipphetk 1811: kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja · Allakäik koos Venemaa-sõjaretkega 1812 · 1814 pidi loobuma keisritroonist ja saadeti Elba saarele · 1815 taastas oma võimu: keiser 100 päeva · Seejärel St. Helena saarel, kus sureb 1821 Napoleoni mitu palet 1. ,,Revolutsiooni poeg" päritolu ja aasta 1789 maailmavaate poolest 2
a. alates (rahva esinduskogu katkematu töö kuni tänapäevani) Põhiseaduslik periood (1863-1899) Moderniseerumise algus sise-, majandus- ja kultuuripoliitika alal, ühiskondlikud uuendused. Fennofiilia politiseerumine fennomaaniaks. Vaidlused hm riigipäeval ja ajakirjanduses soome-ja rootsimeelsete vahel. Oluline soomekeelsete (riigi)keskkoolide rajamise küsimus (1858---) 18 Soomluse kultuuri kiire areng. Ka Aleksander III valitsusperioodil jätkub Soome kiire areng. Põhiseadusliku perioodi uuendused: Uus riigipäevaseadus (1869) - I ainult Soome jaoks jõustunud põhiseadusliku kaaluga seadus. Parteide algus: 1)1863 Soome partei ja Rootsi partei 2) 1882 Liberaalne partei (hääbub varsti) 3)1894 Noorsoomlased (lahkusid vanasoomlastest) 4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872)
annaabi.ee 
