esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu I kojast 50 tooli täideti ilma hääletusprotseduurita. II kojas domineerisid ootuspäraselt valitsusmeelsed. Põhiseaduse väljatöötamiseks nähti ette kuus kuud arvates Rahvuskogu kokkuastumisest. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): · Riigipea on riigivanem 27 · Riigikogu valitakse rahva poolt · Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): · Riigipea on president
esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu I kojast 50 tooli täideti ilma hääletusprotseduurita. II kojas domineerisid ootuspäraselt valitsusmeelsed. Põhiseaduse väljatöötamiseks nähti ette kuus kuud arvates Rahvuskogu kokkuastumisest. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): • Riigipea on riigivanem 27 • Riigikogu valitakse rahva poolt • Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar):
see inimene kriminaalkaristuse alla. Rahavhääletus leidis aset 23-25.02.1936. jah 76%, ei 24%. Ainus linna, kus ,,ei"d olid rohkem, oli Tartu. Seega sai Päts võimaluse 81 rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Tegelikult jõuti selleni umbes aasta pärast. Alamkoda dets 1936, II koda alles jaanuaris 1937. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata, sest rahva haigus võiks tagasi tulla. Okt-s 1936 tuli opositsioon lagedale kõigesuurema avalsudega kogu vaikiva ajastu jooksul (4 riigimehe kiri Pätsile, milles näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson, Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip, omaühinemisest teatas ka toonane eesti saadik
järgmiseks päevaks koostatud jms. Rahvas pööras vapsidele selja, nende liikumise igasugune populaarsus kadus. Järgnes suur arreteerimiste laine. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Jaanuari esimesel nädalal andis Päts otsese korralduse rahvuskogu kokkukutsumiseks (5 rahvahääletus EW-s). Paralleelselt tehti takistusi opositsioonile. Jah, võeti vastu otsus. Seega sai Päts võimaluse rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata. Öeldi väja ka hoiatus – juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas. II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937
koos Antante riikidega. Tema noot tekitas siseriigis tohutult pahameelt Revol demokr hulgas. Paar päeva pärast selle teele saatmist, 20.apr tulid Petr tänavatele suured rahvahulgad loosungite all: „Maha sõda, maha Miljukov, maha AV!“. Põhiosa rahvast oli ilmselgelt sõjast tüdinud ja rahu ihkav mass, mingi osa oli ka kindlasti enamlastel. Enamlased olid häälestunud AV vastu, igatsesid kukutamist. Valitsusmeelsed korraldasid vastudemonstratsiooni 21.apr, avaldasid toetust AV-le jne. Valitsusvastaste kätte olid sattunud relvad, Petrogradis pandi jälle relvad mängu ja voolas veri, ilmselt paarkümmend ohvrit. Aprillikriisil oli ka teine pool, seotud Gutškoviga. Petrogradi nõukogu oli 1.märtsil andnud välja nn käskkirja nr 1, mis oli suunatud Petr garnisoni väeosadele, järgnevalt levis üle kogu Vm, sellega
annaabi.ee 
