Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad peaministri alluvuses. Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki,
1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteiorganisatsioonide võrk. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsusjuhil (Rahvakomssaride Nõukogu, 1946. aastast Ministrite Nõukogu esimees), kelleks oli 1944- 1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946. aastal ilmselt südametunnistuse piinade tõttu enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll. EKP juhid
kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, 2. rahv.-vah organisatsiooni tööorganis, 3. teksti vastuvõtmisega rahv.-vah. konverentsil) ja lõpetatakse allakirjutamisega. Allakirjutajad, hääletajad, teksti kinnitajad ja lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad peavad tõendama oma volitusi riiki või rahv.-vah. organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipeal 10 valitsusjuhil välisministril diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud rahv.-vah. konverentsile, organisatsiooni juurde akrediteeritud isikul selle lepingu osas, mille teksti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või viimase organ. Eesti Vabariigi nimel sõlmib välislepinguid Vabariigi Valitsus, neid jõustab teatavatel juhtudel
Rahvusvahelise lepingu sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega (1. kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, 2. rahv.-vah organisatsiooni tööorganis, 3. teksti vastuvõtmisega rahv.-vah. konverentsil) ja lõpetatakse allakirjutamisega. Allakirjutajad, hääletajad, teksti kinnitajad ja lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad peavad tõendama oma volitusi riiki või rahv.-vah. organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipeal valitsusjuhil välisministril 11 diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud rahv.-vah. konverentsile, organisatsiooni juurde akrediteeritud isikul selle lepingu osas, mille teksti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või viimase organ.
kõigi läbirääkimistel osalenute nõusolekut, piisab 2/3st. Tekstis kokkuleppimisejärel rahvusvaheline leping üldjuhul kirjutatakse alla. Allakirjutajad, aga ka rahvusvahelise lepingu teksti vastuvõtmise üle hääletajad või teksti kinnitajad, samuti lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad, peavad tõendama oma volitusi riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud; (5) rahvusvahelisesle konverentsile, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde akrediteeritud isikul rahvusvahelise lepingu osas, mille tekti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või organ.
annaabi.ee 
