maali negatiivset olustikku on Notke kasutanud rohkem tumedamaid toone, kuid erksamaid punaseid toone on ära kasutatud kunstiteose idee ja tähtsama rõhutamiseks. Heledate rebenenud rätikutega on autor katnud luukerede keha. Luukerede keha katmise põhjuseks võis olla austus esivanemate vastu, kuid keha katmine võib olla ka mitmeotstarbeline ja kunstnik on proovinud sedamoodi teost huvitavamaks teha. Maalil on tähelepandav riigiõun, mis sümboliseeris Venemaal riigivõimu, valitsetavaid alasid ja ühtset riiki. Riigiõuna hoidis käes keiser või tsaar ja seda hoiti vasakus käes, kuid riigiõuna ei ole Eestis kunagi kasutatud seega on teos seotud Venemaa kultuuriga. Kunstiteoses on vähe tähelepanu püüdev taust, millel on märgata järv ja selle taga ning kõrval suurel hulgal kirikuid ning loss. Maali taustaks tundub olema suurem linn ja elanikkond paistab välja osaliselt rikas. Maastik näib künklik ning küngastel on nähtavad
Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus
17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
VIII LOENG Ideoloogia jätk: *ei näinud inimlikku subjekti väljaspool inimest 33 GRAMSCI Itaalia kultuuriteoreetik (18911937) *kommunist *oli vangis vangala vihikud *marksism teatav poliitiline program, mis peaks maailma muutma *miks ei toimu sotsiaalset pööret, vaatamata sellele, et on olemas eeldused? (30.aastate majanduskriis) *hegemoonia mõsite, mis viitas ideoloogiale. Domineerivate ühiksonna kihtide võimu säilitamine. Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärsauses. Veendakse alluvaid alluvaid kihte selles, et valitsev võim on neile kasulik. Juhtimise, korraldamise, mainipuleerimise viis. Ei ole seotud majandusliku struktuuriga (kuulub pealisehitusse) *G ei pidanust majandust vundamentaalseks, kõik on omavahel läbi põimunud terviklik kompleks *domineerivad kihid ühiskonnas saavad positisooni majandsuliku poistsiooni kaudu, kuid seejärel ei toimu selle positisooni s äilitamine repressiivsete
Loeng 8 Itaalia vasakpoolne kultuuriteoreetik Cramsci (1891-1937) · Kirjutas oma tekstid vanglas. · Tema tekstid on tuntud kui ,,vangla vihikud". · Cramsci: maksism on teatav poliitline programm, mis peab maailma muutma. Tema küsimus oli see, miks ei toimu mingisusugst sotsiaalselt pööret. · Meid huvtab tema juures mõiste ,,Heagemoonia". Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärasuses. Hegemoonia kadu veendakse alluvaid tihti ühiskonnas isegi selles, et see võim on neile kõigile kasulik. Seega pole hegemoonia vaid valitsemise, vaid ühiskonna juhtimise, manipuleerimise viis. Hegemoonia kaudu manipuleeritakse ühiskonda. Hegemoonia mõiste on seotud ideoloogiaga.
annaabi.ee 
