Kesksed figuurid valitsuse ja volikogu töö korraldamises on vastavalt linnapea või vallavanem ja volikogu esimees. Ei tohi unustada, et hea kohalik omavalitsus toimib alati tandemina volikogu valitsus elanikud, st volikogu ja valitsus peaksid elanikke otsuste tegemisse kaasama ka valimistevahelisel ajal. Et omavalitsus on Eesti riigi halduspoliitilise süsteemi üks osa, mis täidab oma funktsioone koostöös teiste haldustasanditega, ei saa kohalikku omavalitsus vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti haldussüsteemis on kohaliku omavalitsuse seisukohalt suur tähtsus maavanematel, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, valvavad omavalitsuste järele ning täidavad mitmeid regionaalplaneerimise funktsioone. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt
linnapea või vallavanem ning volikogu esimees. Seejuures ei tohi aga unustada, et hea kohalik omavalitsus toimib alati tandemina volikoguvalitsuselanikud, s.t volikogu ja valitsus peaksid elanikke otsuste tegemisse kaasama ka valimistevahelisel ajal. Et omavalitsus on Eesti riigi administratiiv-poliitilise süsteemi üks osa, mis täidab oma funktsioone koostöös teiste administratiivtasanditega, ei saa kohalikku omavalitsust vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti administratiivses süsteemis omandavad kohaliku omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi Valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja
vallavanem ning volikogu esimees. Seejuures ei tohi aga unustada, et hea kohalik omavalitsus toimib alati tandemina volikoguvalitsuselanikud, s.t volikogu ja valitsus peaksid elanikke otsuste tegemisse kaasama ka valimistevahelisel ajal. Et omavalitsus on Eesti riigi administratiiv-poliitilise süsteemi üks osa, mis täidab oma funktsioone koostöös teiste administratiivtasanditega, ei saa kohalikku omavalitsust vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti administratiivses süsteemis omandavad kohaliku omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste
on vastavalt linnapea või vallavanem ning volikogu esimees. Seejuures ei tohi aga unustada, et hea kohalik omavalitsus toimib alati tandemina volikoguvalitsuselanikud, s.t volikogu ja valitsus peaksid elanikke otsuste tegemisse kaasama ka valimistevahelisel ajal. Et omavalitsus on Eesti riigi administratiiv-poliitilise süsteemi üks osa, mis täidab oma funktsioone koostöös teiste administratiivtasanditega, ei saa kohalikku omavalitsust vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti administratiivses süsteemis omandavad kohaliku omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke
ellu viimiseks ära tehtud. Selgus, et väga paljudes teenistustes oli rajatud innovatsiooni laboreid ning riigihangete korraldust oli reformitud. Mitmed valitsustasandil käsitletud programmid katkestati või viidi üle osariikide tasandile, mis võimaldas neid käsitleda paindlikumalt ja suurema efektiivsusega. Lõpptulemusena vähendati ametnike arvu esmalt 100 000 võrra, plaanides hiljem kaotada veel 200 000 ametikohta. (samas, p. 516) LÜHIKE KOKKUVÕTE VALITSEMISTASANDITEST JA AVALIKU HALDUSE SÜSTEEMIST USA põhiseaduse loojad otsustasid sajandeid tagasi Konstitutsiooni koostamisel valitsemiskorralduse üle vaieldes jääda kompromisslahenduse juurde, mis tähendab, et riigi valitsemissüsteemi luues lükati kõrvale unitaar- ja konföderatsiooni süsteem ning Ameerika Ühendriikidest sai föderaalne riik. See tähendab, et osa põhiseadusest tulenevaid võimufunktsioone jäeti föderaal- ehk keskvalitsuse kanda ning ülejäänud