Positiivne külg: grupp on piisavalt suur,siis oma loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna poolt. Annavad ka hääletatule hääle ja mitte-esindatule esindatusse. Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e. Tarvitavad riigivõimu elanikkonnagruppidele vajadustest ja huvidest. Negatiivne külg: ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid olla vastupidised üldisele survegrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi huvigruppide tegevusega võib kaasneda keelatud vahendite kasutamine. 7. Sotsiaalsed liikumised Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud
suudeta alati tagada · Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate vastandamine on halvendanud selle järjepidevust · Poliitika kujundamises domineerivad üksikud majanduslikud ja institutsionaalsed huvirühmad · Ilmne on suundumus ametnike politiseerumisele EL haldussuutlikkuse kogemusi · Ei ole olemas poliitika kujundamise ideaalmudelit · EL riikides vahelduvad otsustustsüklid teatud aja möödudes (1015 aastat), mis tagab poliitika ja valitsemisprotsessi stabiilsuse ja järjepidevuse · Olulised reformid töötatakse välja poliitiliste diskussioonide ja üldrahvaliku arutelu tulemusena · Poliitika kujundamine on tulemuslikum kui kaasatakse erinevaid huvirühmi ja avalikkust. · Poliitilised otsused peavad olema sidusad ja tuginema konsensusel see tagab nende elluviimise tulemuslikkuse. Haldussuutlikkuse strateegia poliitika kujundamisel · Langetatakse tasakaalustatud, teaduslikult põhjendatud ja
võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui sissetulekute ebavõrdsus ajas kahaneb; 11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920. aasta põhiseadus oli äärmusparlamentaarne, riigijuhi institutsioon jäeti vasakpoolsete eestvõttel välja kartuses, et võim võib liialt ühe isiku kätte koonduda; ühekojaline 100liikmeline Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja
teavitavad riigivõimu elanikkonnagruppide vajadustest ja huvidest. 4) Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi. NEGATIIVNE KÜLG: 1) Huvigruppide puhul kaasnevad ohud, mis tulenevad demokraatiast ja mis võivad väljenduda selles, et ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid võivad olla vastupidised üldisele. 2) Huvigrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi. Seda seetõttu, et enamus arvestatavaid huvigruppe esindab ühiskonnas niigi parematel positsioonidel olevate 40 inimeste huve (nt majandus- ja äriliidud) ning ühiskonna vaesematel kihtidel on huvigruppides palju nõrgem esindatus. Mida suurem on äri-, ameti- ja professionaalide
läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks 18. veebruaril 1918 Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul bolševike ja vasak-esseeride koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Saksamaa kavatsused ja sõjalised jõud. Saksamaa ei esitanud Eesti riigile mingeid nõudmisi, ultimaatumeid, vägesid ei toodud sisse vägivalla ega kokkulepete alusel. Saksamaa seisukohalt ei olnud tegemist Eesti okupeerimisega, vaid varem Venemaale kuulunud alade okupeerimisega. Okupatsiooniaja vältel tekkis sakslastel kindel siht endised Vene alad ühendada Saksamaa külge. Enamlaste lootused ja sõjalised jõud
annaabi.ee 
