Mis on poliitika? Režiimid (I pool) I peatükk Heywoodi meelest jaguneb poliitika valitsemiskunstiks, avalikeks asjadeks, konsensuseks ja kompromissiks ning võimuks. Valitsemiskunst on eelkõige selleks, et juhtida inimesi, neid kontrollida, neid allutada seadustele, et nad oleksid sõnakuulekad. Ainult kõrgem võim saab langetada otsuseid, mis on seotud riigi ja sellel territooriumil elavate inimestega. Selleks on piiratud grupp inimesi, kes tegelevad kogu poliitiliste tegevustega. Ettevõtted, koolid ja perekonnad on mittepoliitilised ehk ei kuulu otseselt poliitika alla. Poliitikud peavad ellu viima kõrgema võimu poolt
n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng
Probleem: kuidas tagada otsuste kvaliteet? (kompetentsus + kiirus). Otsuste eesmärk: ,,ühishüve" tagamine (erahuvide vältimine). Valitseja kompetentsist ei piisa, vaja kaasata nõunikke. Samas: nõunikel on kõigil ka oma erahuvid (valitseja puhul vaieldav). Lahendusteed: rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile. Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine valitsemine, kohtupidamine. Haridusvajadus. Mida õpetati? ,,Prudentia gubernatoria" e valitsemiskunst: - Üldised valitsemiseesmärgid ja printsiibid - Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. - Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine. - Nõupidamisformaatide harjutamine. Peamised formaadid: ,,consultatio" ja ,,pro et contra" 2) ,,Consultatio" ja ,,pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad ,,Consultatio" 3 astet: 1) propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse
OTSUSTAMINE 1.Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine -> valitsemine ja kohtupidamine. Haridusvajadus Nt TÜ asutaja Johan Skytte õppis Kasselis Collegium Mauritianum'is, paljud Rootsi riigimehed Tübingeni Collegium Illustre's Ka ülikoolides retoorikaõpetus Mida õpetati? "Prudentia gubernatoria" e. valitsemiskunst: Üldised valitsemiseesmärgid ja -printsiibid Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. Kõike pole võimalik ette näha, mistõttu... Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine Nõupidamisformaatide harjutamine. Peamised formaadid: `consultatio' ja `pro et contra' 2.consultatio ja pro et contra nõupidamisformaatide eripärad Consultatio 3 astet:
kogu varanduse, mis ta Kaananimaal oli soetanud, ja läks teisele maale, ära oma venna Jaakobi juurest. Sest nende varandus oli liiga suur üheskoos elamiseks, ja maa, kus nad võõrastena elasid, ei suutnud neid toita nende karjade pärast. Ja Eesav asus elama Seiri mäestikku." (1Ms 36:68.) sellest maast peaaegu mitte mingit kasu. See näitab, kui palju tuleb eelistada inimeste suurt hulka maaomandi suurusele ning et maavalduste laiendamine ja nende õige kasutamine on suur valitsemiskunst. See kuningas, kes on nii tark ja jumalik, et vabadust kaitsvate seadustega julgustab inimkonna ausat töökust ning kindlustab kaitse võimu kuritarvitamise ja osapoolte kitsarinnalisuse eest, muutub oma naabrite jaoks peagi liiga tugevaks. Aga see sai öeldud muuseas. Nüüd pöördugem tagasi käimasoleva arutluse juurde. 43.Aakrisuuruselmaalapilmeie juures, mis kannab kakskümmend vakka nisu, ja sama suurel maalapil Ameerikas, mis kannaks põlluharimise tulemusel sama palju, on