Selle nimi tuleb arvatavasti sellest , et Platon käsitles mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on jagatav üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. 2.Valitsemiskordade tüpoloogia..................................................................................... Tüpoloogia on tähendab mingi tüübi järgi ritta pandud. Platoni tüpoloogia kirjeldab ühinkonnakorralduseallkäigutreppi. ..Platoni eluajal oli Kreekas demokraatlik valitsemiskord. Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku
muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja. Aristokraatias valitsevad need, kelle hinges domineerib mõistuslik hingejagu ja kes on võimelised riigiasju otsustama. · Tekivad inimesed, kes on väheharitud ja ei kuula enam oma valitsejaid, vaid kehtestavad oma võimu
oleksid kasulikud mitmel erineval tasandil. Vanakreeka filosoof Platon tahab oma laeva võrdpildiga, milles erinevad üksused laeval sümboliseerivad erinevaid riigi tasandeid, juhtida tähelepanu jällegi kogu riigi ühtsele toimimisele. Ilma kaptenita poleks ka laeva, nii nagu ilma valitsejata poleks riiki. Võrdpildiga tahab Platon öelda, et selle sama laeva juhtimiseks on vaja ühte indiviidi, kes teab, mida ta teeb. Sealjuures võttes kuulda ka ühiskonna arvamust. Platon uskus, et valitsemiskordade tüüpidele saab määravaks inimese hingelaad. Poliitikas tuleb hoiduda pahest, mille võib endaga kaasa tuua näitekes türannia. Valitseja peab olemuselt olema nii karm kui ka õiglane, ainult nii saab eksisteerida täiuslik riik. Inglise filosoof John Locke ei pea üksikindiviidi sõltumatuks. Tema arvamuse kohaselt sõltuvad inimeste poliitilised ning moraalsed kohustused üksteisest ning inimkonna eesmärgiks peab olema võimeka ühiskonna loomine. Toimiva riigi loomisel tuleb esindada
eesmrgiks ei olevatki mne ksikisiku vi grupi nnelikkus, vaid polise kui terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose (niteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga ksik osa pildist oleks maalitud kige kaunima vrviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polise nnelikkus tema liikmete nnelikkuste mehhaaniline summa. Viks telda, et Platoni riigiksitlus on holistlik. Valitsemiskordade tbid ja gradatsioon. Siiamaani on kne all olnud see, kuidas peaks vlja ngema igluse idee kohaselt lesehitatud riik. Kui selles osas on selgus saavutatud, tekib vimalus ka nhtava maailma poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda mravaks faktoriks peab Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta ksitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu
On avaldatud kahtlust, kas ei ole Popper siin mitte 20-nda sajandi probleemi ebaajalooliselt kandnud ajastusse, millal sellist probleemi ei saanudki üles kerkida. Kui aga lähtuda Platoni eeldustelt, siis poleks sellel kriitikal, mida ühiskonna ebakompetentne enamus teeb õiglase ühiskonna aadressil, just osutatud ületamatu ebakompetentsuse tõttu mingit potentsiaali toimida vähegi pikemas perspektiivis selliselt, et see edendaks ühiskonna õnnelikkust. Valitsemiskordade tüübid ja gradatsioon. Siiani on kõne all olnud see, kuidas pidanuks välja nägema õigluse idee kohaselt ülesse ehitatud riik. Kui selles osas oli selgus saavutatud, tekkis võimalus ka “nähtava maailma” poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Õiglase riigi olemustunnetus saab nimelt olla aluseks, et hinnata meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt olemasolevaid ühiskondi ja riike. Platon kirjeldab “Politeia”`as mitmeid valitsemiskordade tüüpe,
isand ja valitseja, Jumal, kes on selle õiguse autor, tõlgendaja ja toetaja." Rooma tasakaalustatud segavalitsus (konsulid, senat, rahvakogunemised) oli Cicero arvates parim võimalik, sest monarhia, aristokraatia ja demokraatlike elementide tasakaalustamise läbi valitsesid riigis parimad, kuigi ka rahvas osales otsuste tegemisel. Selline valitsussüsteem (vabariik) aitas välja tulla paratamatust lõpmatust valitsemiskordade vaheldumise tsüklist (nagu kreeklased seda uskusid ka Platon ja Aristoteles), kus iga valitsusvorm areneb oma pahede tõttu üle järgmiseks. Keiser Nero ajal (54-68) valitses Roomas korruptsioon, despotism ja rahvas moraalselt langenud. Stoikud pettusid inimestes ning arenes välja religioosne stoitsism. Religioosne stoik Seneca (4 eKr 65 pKr) räägib seetõttu kuldsest rahuajast, milles looduslik inimene elas, oli süütu ja õnnelik.
annaabi.ee 
